Mitu korda nädalas peaksime treenima? See on üks kõige sagedamini küsitud spordiga seotud küsimusi. Regulaarne treenimine on parim viis hoida oma keha terve ja vormis. Treening võib vähendada ka erinevate krooniliste haiguste riski. Et saaksite tõhusalt kasu saada, on hea mõte teada, mitu korda nädalas peaksite trenni tegema. Seega saate koostada hea treeninggraafiku ja vastavalt oma seisundile.
Mitu korda nädalas peaksime treenima?
Tehtavate harjutuste vanus ja tüüp on viited, mida kasutatakse selleks, et määrata, mitu korda nädalas treenida. Järgnevalt on toodud soovitused heade treeningmustrite kohta vanuserühmade alusel.1. Eelkooliealistele (vanuses 3–5)
Koolieelikutele pole soovitust, mitu korda nädalas trenni teha. Samas on selles vanuses lastele väga soovitatav teha kogu päeva kehalist tegevust, sest see võib aidata kaasa nende kasvule ja arengule. Vähemalt eelkooliealised lapsed peavad olema aktiivsed iga päev 3 tundi. Kõige tähtsam on see, et turvalisuse tagamiseks jälgige alati nende tegevusi ja füüsilisi tegevusi.2. Lastele ja noortele (6-17 aastat)
6–17-aastaste laste ja noorukite jaoks on hea füüsilise vormi ajakava iga päev vähemalt 60 minutit. Hea treeningkava lastele ja teismelistele hõlmab tavaliselt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust, näiteks:- Jalutage
- Jookse
- Jalgratas
- Korvpall
- Hüppa
- Mängi mänguväljakul.
3. Tervetele täiskasvanutele (18-64 aastat)
Tervetel täiskasvanutel vanuses 18–64 aastat soovitatakse teha 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset treeningut nädalas. Hea treeningplaani saate koostada, jagades soovitatavad minutid iga päev või mitme päeva peale ühtlaselt. Füüsilist aktiivsust tuleks teha regulaarselt vähemalt 30 minutit päevas või jagada selle kolmeks 10-minutiliseks seansiks. Kui soovid jõulisemat treeningut, võid proovida suurema intensiivsusega aeroobset treeningut vähemalt 75-150 minutit nädalas. Võite teha ka mõõduka ja jõulise aeroobse treeningu kombinatsiooni. Lisaks aeroobsele treeningule võib umbes kaks korda nädalas lisada ka lihaseid tugevdavaid harjutusi. Soovitatavad lihaste tugevdamise harjutused on raskuste tõstmine, kätekõverdused, istuma tõusud, jne. Iga seansi jooksul saate iga liigutust teha 8-12 korda. Koostage hea treeninggraafik, et saaksite nendest erinevatest harjutustest maksimaalselt kasu saada, andes samal ajal oma kehale aega puhata.4. Eritingimustega inimesed
Head treeninggraafikut vajavad ka eritingimustega täiskasvanud, nagu eakad, rasedad ja arstiabis olevad patsiendid. Siiski pidage esmalt nõu oma arstiga iga päev treenimise sageduse ja tüübi osas. [[Seotud artikkel]]Treeningu mõju on liiga raske
Põhimõtteliselt, mida aktiivsem sa oled, seda parem on see sinu tervisele. Aktiivne elustiil võib vähendada erinevate ohtlike haiguste riski. Tegelikult arvatakse, et regulaarne treenimine pikendab oodatavat eluiga. Ja vastupidi, harv treening võib suurendada erinevate terviseprobleemide riski. Puudub standardne standard, mis puudutaks inimese liikumispiiranguid. Seda seetõttu, et igaühe füüsilised võimed on erinevad. Siiski võite pöörata tähelepanu märkidele, mida teie keha näitab ülekoormuse sümptomina. Kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest, peate võib-olla vähendama treeningu sagedust või intensiivsust:- Vähenenud füüsiline jõudlus
- Nii kurnatud tunne
- Taastumiseks on vaja pikemat puhkeaega
- Solvub kergesti
- Depressioon
- Ärevustunne
- Unetus
- Lihasvalu üle kogu keha
- Sagedased vigastused või tõsised vigastused
- Sageli haige.