7 levinumat tööõnnetuse tüüpi, kuidas neid ennetada?

On põhjust, miks töökohal peab olema töötervishoiu ja tööohutuse (K3) sertifikaat. Igal ajal on töökohal alati võimalik õnnetusi. Tihti juhtuvate tööõnnetuste tüübid on erinevad, lisaks ettevõttele tuleb neid ka tunda, et olla tööl ettevaatlikum. Kuigi tööõnnetused võivad juhtuda ootamatult, väheneb nende juhtumise võimalus, kui võtta kasutusele ettevaatusabinõud.

Tööõnnetuste liigid

Järgmised on kõige levinumad tööõnnetused, mis ettevõtte keskkonnas juhtuvad:

1. Kukkumine või libisemine

Kõige levinumad tööõnnetused on kukkumine või libisemine. Olgu see siis kontoris või tehases, seal on alati ebatasased või libedad alad, mis seavad töötajad kukkumisohtu. Lisaks on kukkumisoht üsna suur ka tööpiirkonnas, mis nõuab kõrgelt töötamist, näiteks redelilt kukkumist. Sel põhjusel, kui töötate libedal ja libisemisohtlikul alal, kasutage üsna kareda pinnaga jalatseid.

2. Lihasvigastus

Tööõnnetused, mis on samuti tavalised töötamise ajal, on lihaste vigastused. Tavaliselt juhtub see sageli töökeskkonnas, mis nõuab üsna raskete koormate kandmist. Lihasvigastusi esineb kõige sagedamini selja- ja kaelapiirkonnas. Selle vältimiseks on hea uurida, kuidas raskeid esemeid tõsta. Võite küsida oma töökaaslastelt ja ka K3 meeskonnalt, kus te töötate.

3. Objektid tabasid

Mitte ainult tehasekontseptsiooniga töökeskkonnas võivad tööõnnetused kukkuvate esemete näol juhtuda kõikjal. Tegelikult võivad kapi ülaosast alla kukkunud esemed ilma eelneva ootuseta vigastusi põhjustada. Sel põhjusel on oluline tagada piisav hoiuruum ja selline paigutusviis, mis pole ohtlik. Vahekäikudest või laoruumidest läbides veenduge, et kõik esemete hunnikud, mis võivad teile peale kukkuda, on õiges ja turvalises asendis. See vähendab teie löögi ohtu.

4. Vigastused korduvatest liigutustest

Need, kes veedavad palju aega arvuti ees, olge teadlikud korduvatest liigutustest tulenevast vigastuste ohust. Termin on korduvad pingevigastused. See on liikumisvigadest või lihaspingest tingitud liigesevigastus, mis esineb pidevalt või pikema aja jooksul. Selle vältimiseks peate teadma õiget istumisasendit päevasel ajal sülearvuti või arvuti ees. Veenduge ka, et tugivarustus, nagu laud või tool, on ergonoomiline. Abiks võib olla ka lihaste regulaarne venitamine.

5. Kriimud

Tööpiirkonnas levinud seadmed, näiteks paberilõikurid, võivad põhjustada ootamatuid kriimustusi. Seal on isegi termin kriimustushaava kohta, mis on tingitud paberi servast tabamisest või paberilõige. Kui selline tööõnnetus juhtub sageli, peaksite rääkima, kuidas ohutult kasutada selliseid tööriistu nagu paberilõikurid ja muud.

6. Mürgiste gaaside sissehingamine

Need, kes töötavad keskkonnas, kus on ohtlikke ja isegi mürgiseid kemikaale, on samuti altid tööõnnetustele. Alates allergilistest reaktsioonidest nahal või silmades kuni meditsiiniliste kaebusteni, nagu kopsufibroos, mis on tingitud mürgiste gaaside liiga sagedasest sissehingamisest. Tööõnnetuste ohu minimeerimiseks kasutage kindlasti kõiki vajalikke seadmeid. Eriti kui viibite ohtlikus piirkonnas pikka aega

7. Kokkupuude müraga

Kaalul on nende töötajate kõrvade tervis, kes peavad iga päev müraga kokku puutuma. Selle tingimuse tähtaeg on tööstuskaitse kui seda õigesti ei käsitseta. Lisaks kõrvakaitsete kandmisele peavad töötajad leidma teatud ajavahemike järel puhkepausi vaiksemas kohas. [[Seotud artikkel]]

Ennetusmeetmete tähtsus

Lisaks ülaltoodud seitsmele tööõnnetuse liigile on palju muud tüüpi õnnetusi, mis on konkreetsest töökeskkonnast olenevalt spetsiifilisemad. Kui töödel on kõige suurem vigastuste oht, on need järgmised:
  • Politsei ja tuletõrjujad
  • Transport ja ekspeditsioon
  • Tehas või tootmine
  • Paigaldamine
  • Ehitus
Keegi ei tea, millal võib juhtuda tööõnnetus. Kuid kindlasti peate enda kaitsmiseks ja selliste õnnetuste riski vähendamiseks järgima ohutusprotokolle. Samuti veenduge, et vajadusel ei jätaks kunagi kasutamata kaitsevahendeid. Ohtlike tööriistade, näiteks raskete seadmete kasutamise juhised peavad samuti hästi aru saama. Lisaks tööõnnetuste ennetamisele peab töökeskkonnas olema ka avariiohutussüsteem nagu signalisatsioonid ja ohutud kogunemiskohad loodusõnnetuse või tulekahju korral.