Indoneesia Vabariigi tervishoiuministeeriumi poolt läbi viidud Riskesdase andmete põhjal oli hüpertensiooni või kõrge vererõhu all kannatavate inimeste levimus 2013. aastal 25,8%. Riikliku terviseindikaatorite uuringu (Sirkesnas) andmetel suurenes 18-aastaste ja vanemate inimeste hüpertensiooni levimus 32,4%. Hüpertensiooni on raske avastada, kuna sellel ei ole tavaliselt selgeid sümptomeid, mistõttu nimetatakse seda sageli vaikivaks tapjaks, kuna see võib vallandada südamehaigusi. Kuigi hüpertensiooni on oluline kohe ravida, ei tähenda see, et te ignoreeriksite hüpotensiooni, mis on hüpertensiooni vastand. Hüpotensioon või madal vererõhk võib samuti olla eluohtlik. Seetõttu peavad inimesed oma vererõhku kontrollima, kas vererõhk on normaalne või mitte. [[Seotud artikkel]] 
Vererõhu mõistmine üldiselt
Mitte liiga kõrge ega liiga madal ehk teisisõnu normaalne on seisund, mis peaks vererõhu puhul tekkima. Niisiis, mis täpselt on normaalne vererõhk? Enne sellele küsimusele vastamist aitab see, kui tead, mis on vererõhk üldiselt. Vererõhk on jõu või rõhu suurus, mida süda vajab vere pumpamiseks kogu kehas. Vererõhku mõõdetakse elavhõbeda millimeetrites või mmHg. Saadud arvud põhinevad süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Süstoolne rõhk on rõhk, kui süda ringleb verd ümber keha, diastoolne rõhk on aga rõhk, kui süda puhkab enne vere uuesti ringlemist. Teie vererõhu tulemusest vasakul olev number on süstoolne rõhk, vererõhu tulemusest paremal asuv number aga diastoolne rõhk. Näiteks kui teie vererõhk on 120/80 mmHG, siis 120 viitab süstoolsele vererõhule, 80 aga diastoolsele vererõhule.Kuidas teada saada normaalset vererõhku
Et teada saada, kas teie vererõhk on normaalne või mitte, on vajalik vererõhu kontroll. Vererõhu kontrolli saab teha nn sfügmomanomeeter. Seadme nimi võib tunduda kummaline, kuid tegelikult on see vererõhumõõtja, mida arstid sageli teie vererõhu mõõtmiseks kasutavad. Kui soovite ise mõõta, võite osta digitaalse vererõhumõõtja, mis on praktilisem ja mida saab igal pool kaasas kanda. Siiski veenduge alati, et tööriist on piisavalt täpne ja töötab korralikult. Võite arutada oma arstiga, millist digitaalset vererõhumõõtjat on hea kasutada.Mis on normaalne vererõhk?
Vererõhku tuleks hakata mõõtma 18-aastaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kui olete üle 40-aastane või teil on kõrge või madala vererõhu oht, peaksite paluma oma arstil oma vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas. Pärast vererõhu tulemuste saamist on aeg vastata kauaoodatud küsimusele. Niisiis, milline peaks olema normaalne vererõhk? Iga inimese normaalne vererõhk on erinev ja seda mõjutavad sellised tegurid nagu sugu ja vanus. Järgmised piirid normaalset vererõhku, mis on rühmitatud soo ja vanuse järgi:- Lapsed
- Mees
- Naine
Näpunäiteid normaalse vererõhu jaoks
Kui teil on kõrge või madal vererõhk ja soovite selle normaalseks saada, ei pea te segaduses olema. Siin on näpunäiteid, mida saate teha normaalse vererõhu saavutamiseks:- Treeni regulaarselt
- Kaalu kaotama
- Vähendage alkoholi tarbimist
- Võtke ravimeid vastavalt arsti juhistele
- Järgige tervislikku eluviisi ja vähendage soola tarbimist
- Suitsetamisest loobuda
- Roheline köögivili: Rohelised köögiviljad on väga kõrge kaaliumisisaldusega. Lisaks aitab kaalium neerudel ka uriini kaudu naatriumisisaldust organismist välja viia.
- Punapeet: Need punased puuviljad sisaldavadlämmastikoksiid, mis võib avada veresooni, nii et vererõhk normaliseerub.
- Banaan: võrreldes kaaliumilisandite võtmisega on parem tarbida otse "vabrikust", nimelt banaane. Banaanid on väga rikkad kaaliumi poolest, nii et need võivad aidata teil saavutada normaalset vererõhku.
