Vanemad peavad märkima, et see on varajase hariduse tähtsus

Lapsevanematena on väga oluline teada alushariduse tähtsust. Põhjus on selles, et alusharidus on vundamendiks väikesele lapsele edaspidiseks hariduses vajalike põhioskuste kujundamisel. Varajane lapsepõlv ise on ÜRO andmetel 0–8-aastane laps. Sel perioodil on laste aju areng väga kiire, sest lapsed neelavad kõikvõimalikku infot nii keskkonnast kui ka ümbritsevatest inimestest. Indoneesias teostatakse alusharidust 0–6-aastaste laste koolieelse hariduse kujul, mida nimetatakse PAUD-ks. Alusharidus on haridustase, mis omandatakse enne põhikooli astumist. Haridus- ja kultuuriministeerium märkis, et alushariduse eesmärk oli laste parem ettevalmistamine enne edasiõppimist.

Mis tähtsus on alusharidusel?

Valitsus peab alushariduse tähtsust keskseks punktiks lapse isiksuse põhialuse rajamisel, et saada tulevikus tsiviliseeritud inimeseks. Lisaks hõlmab muu alushariduse tähtsus järgmist:

• Parandada füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu. Eesmärk on tõsta õpiedukust, vankumatut iseloomu, iseseisvuda ja lapsed suudavad oma potentsiaali optimeerida.
• Lapse aju võimekuse ja efektiivsuse arendamine seda vanust arvestades on kuldne periood, mille aju areng ulatub 80 protsendini.
• Edukate laste kujundamine tulevikus.

Varajase lapsepõlve hariduse tähtsus ei saa toota kohest edu. Vanemad näevad tulemusi alles siis, kui nende lapsed kasvavad suureks või vähemalt omandavad kõrgema hariduse. Lastel, kes saavad parimat haridust vanuses 0-6 eluaastat, on tulevikus suurem lootus edule. Teisest küljest peavad lapsed, kes ei saa piisavat haridust, oma elu arendamise nimel rohkem võitlema.

Mida alushariduses õpitakse?

Alusharidus on õppesüsteem, mis keskendub laste füüsilisele, kognitiivsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. PAUD-asutused peavad koostama ka õppekava, mis võimaldab uurida iga lapse potentsiaali. Lisaks tuleb PAUD tunde anda lastele meeldivas õhkkonnas. Mõned tegevused, mida lapsed saavad PAUD-i asutustes teha, on järgmised:

• Kunsti- ja oskustegevused, nagu joonistamine, maalimine, makett, igapäevaelule lähedased tegevused nagu maja koristamine.
• Mänguasjadega mängimine, sümboolsed mängud, meelemängud, liiva ja veega mängimine, ehitusmängud jne.
• Muusikalised tegevused ja liigutused, nagu muusikariistade mängimine, laulmine, laulude päheõppimine jne.
• Suhtlus- ja loomingulised tegevused, nagu jutuvestmine, muinasjuttude päheõppimine, raamatute lugemine, harivate koomiksite lugemine jm.
• Tundlikkust treenivad tegevused, nagu vaatlemine, piltidega lugemine, matemaatika, rääkimine ja katsetamine.
• Välitegevused, nagu kõndimine, rannas liiva mängimine, sport ja muud.

Kuigi on lapsi, kes juba varakult akadeemilise poole pealt silma paistavad, ei tohiks PAUD asutused lapsi õppeedukust üldistada. Seda seetõttu, et selles vanuses laste loomus eelistab ikkagi mängida. Teisest küljest pööratakse PAUD-i tundides rohkem rõhku laste arengule nende sotsiaal-emotsionaalses aspektis. Näiteks õpetavad PAUD-i õpetajad lapsi austama eri religioonidest sõpru, jagama toitu sõpradega, kes lõunat kaasa ei too, või aitama sõpru, kes on igasuguses hädas. Õpetajad saavad laste distsipliini treenida ka läbi pisiasjade, nagu näiteks enne tundi minekut jalanõude korrastamine, peale õppimist tooli puhastamine jne. Aeg-ajalt saavad õpetajad PAUDi tundides anda projekte ka vastavalt lapse potentsiaalile harjutada võimeid probleemi lahendamine nad. [[Seotud artikkel]]

Erinevus formaalse ja mitteformaalse PAUDi vahel

Peate teadma, et on olemas formaalne ja mitteformaalne PAUD. Formaalne PAUD on alusharidus, mida viib läbi formaalne haridusasutus. Vorm võib olla lasteaia (TK) või Raudhotul Anfali (RA) kujul. Tunde teevad ja viivad läbi ka PAUDi lõpetanud õpetajad vms. Samal ajal on mitteformaalne PAUD alusharidus, mida viivad läbi mitteformaalsed asutused, näiteks: mängugrupp, päevakeskused ja palju muud. Üldjuhul omandatakse see haridus enne, kui laps läbib formaalse hariduse. Näiteks pärast seda, kui laps õpib kl mängugrupp, siis astus ta lasteaeda.

Kes peaksid osalema alushariduses?

Üks asi, mis lapsevanematel alushariduse olulisuse mõistmisel sageli kahe silma vahele jääb, on ükskõik millise osapoole kaasamine laste iseloomu põhialuste kujundamisse. Hea õppekavaga alushariduse asutuse valikust ei piisa, sest lapsevanemate ja õpetajate rollid on võrdselt olulised. PAUD institutsioonid peavad rakendama õppesüsteemi, mis ühendab teaduse, tehnoloogia, praktika ja matemaatika. Vahepeal peab õpetaja suutma võtta lapse südame, et ta saaks omaks võtta õpetajaskonna antud teadmisi. Teisest küljest peaksid vanemad pöörama tähelepanu ka asjadele, mida nende lapsed õpivad, ja jälgima nende edusamme. Kui need kolm asja on hästi läinud, seda tõenäolisemalt on lapsest tulevikus edukas inimene.