Kas kardate lähedasi kaotada? Siit saate teada, kuidas sellest üle saada

On loomulik, et kardate kaotada kedagi, keda te tõeliselt armastate, näiteks vanemat, last, abikaasat või lähedast sõpra. Kui aga tunne on nii ülemäärane, et teeb elu rahutuks ja segab igapäevategevusi, tuleb sellest ülesaamiseks teha erinevaid viise. Psühholoogias tuntakse liigset kaotusehirmu tanatofoobiana ehk surmahirmuna. Mõiste pärineb kreeka sõnadest thanatos (surnud) ja phobos (hirm). Thanatofoobiat põdevad inimesed tunnevad alati surmale mõeldes liigset ärevust ja hirmu. On teatud mured, mis panevad inimese tundma, et ta ei suuda oma elus lähedastest lahku minna. Äärmuslikul tasemel sunnib see kaotushirm kannatanu kodust lahkuma, teatud esemeid puudutama ega suhtlema inimestega, keda peetakse nende elule ohtlikuks.

Thanatofoobiast tulenev kaotushirm põhjustab selle sümptomi

Hirm kaotuse ees võib põhjustada stressi sümptomeid Tanatofoobia erineb nekrofoobiast, kuigi neid kahte mõistet kasutatakse sageli koos. Nekrofoobia on hirm surmaga seotud asjade ees, nagu surnukehad, hauad, kirstud, hauakivid jne. Samal ajal diagnoositakse vaimsete häirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu 5. väljaande ehk DSM-5 põhjal inimesel tanatofoobia, kui iga kord, kui ta oma surmale mõtleb, tekib liigne hirm kaotuse ees. See tunne püsib 6 kuud järjest ja kuni igapäevaste tegevuste kvaliteedi hävitamiseni. Lisaks kogevad tanatofoobiaga inimesed ka selliseid sümptomeid nagu:

• Kohe hirmus või stressis, kui arvas, et sureb
• Paanikahood, mis võivad põhjustada pearinglust, õhetust, higistamist ja ebaregulaarset südamelööki
• Iiveldus või kõhuvalu, kui mõtled enda surmale
• Depressioon (rasketel etappidel)

Need sümptomid võivad teatud aja jooksul olla erineva raskusastmega. Kuid selge on see, et see märk muutub väga raskeks, kui ta näeb kellegi teise surma või lähedast raskelt koomasse haigestumas. Kui kaotushirm on seotud depressiooni või mõne muu psüühikahäirega, ilmnevad tal ka kõnealuse häire sümptomid.

Kuidas tulla toime liigse kaotusega?

Psühholoogiga konsulteerimine võib olla ravivõimalus.Mitte vähesed inimesed taganevad oma ühingust või perest, et edaspidi ei tekiks kaotusehirmu. Siiski ei tohiks te seda valida, sest see põhjustab uusi psühholoogilisi probleeme, näiteks tühja ja eraldatuse tunnet. Surmaga lahkuminek lähedastest on vältimatu. Seetõttu on tungivalt soovitatav jätkata tegevust nagu tavaliselt, kohtuda oma lähedastega või nautida koos aega. Saate siiski suunata oma hirmu asjadesse, näiteks:

1. Kirjutage päevik

Kirjutage hirmu vormid päevikusse või päevikusse ja asetage end nii, nagu räägiksite kellegi teisega, nii et tunneksite kergendust.

2. Rääkige usaldusväärse inimesega

Mitte igaüks ei mõista kaotusehirmust tulenevat ärevust või stressi. Aga kui leiad õige inimese, võib talle südame puistamine tõsta koormat.

3. Teraapia

Võtke julgelt ühendust psühhiaatri, psühholoogi või professionaalse terapeudiga, kellega saate sellest liigsest kaotushirmust rääkida. Kogenud terapeudid võivad samal ajal soovitada õiget ravivormi, näiteks soovitada kognitiiv-käitumisteraapiat.

4. Tee asju, mis panevad sind lõõgastuma

Stressi ja ärevuse leevendamiseks võite proovida paljusid tehnikaid, nagu mediteerimine, lõbusate asjade ette kujutamine, teatud hingamistehnikad.

5. Võtke ravimeid

Meditsiinilises ravis määravad arstid tavaliselt rahusteid, mis võivad leevendada foobiaga kaasnevaid paanikahooge või ebaregulaarseid südamelööke. Uimastite tarbimine ei ole aga pikaajaline lahendus ja sellega peab kaasnema asjatundlik ravi. [[Seotud artikkel]]

SehatQ märkmed

Kuigi hirm kaotuse ees on igaühe jaoks loomulik, on tungivalt soovitatav pöörduda arsti või psühhiaatri poole, kui see tunne jätkab elukvaliteeti 6 järjestikuse kuu jooksul. Varajane ravi aitab teil neid tundeid kontrollida. Arsti või psühhiaatri poole pöördumiseks saate teha veebipõhise broneeringu SehatQ peretervise rakenduses. Laadige kohe alla aadressilt App Store ja Google Play.