On loomulik, et kardate kaotada kedagi, keda te tõeliselt armastate, näiteks vanemat, last, abikaasat või lähedast sõpra. Kui aga tunne on nii ülemäärane, et teeb elu rahutuks ja segab igapäevategevusi, tuleb sellest ülesaamiseks teha erinevaid viise. Psühholoogias tuntakse liigset kaotusehirmu tanatofoobiana ehk surmahirmuna. Mõiste pärineb kreeka sõnadest thanatos (surnud) ja phobos (hirm). Thanatofoobiat põdevad inimesed tunnevad alati surmale mõeldes liigset ärevust ja hirmu. On teatud mured, mis panevad inimese tundma, et ta ei suuda oma elus lähedastest lahku minna. Äärmuslikul tasemel sunnib see kaotushirm kannatanu kodust lahkuma, teatud esemeid puudutama ega suhtlema inimestega, keda peetakse nende elule ohtlikuks.
Thanatofoobiast tulenev kaotushirm põhjustab selle sümptomi
Hirm kaotuse ees võib põhjustada stressi sümptomeid Tanatofoobia erineb nekrofoobiast, kuigi neid kahte mõistet kasutatakse sageli koos. Nekrofoobia on hirm surmaga seotud asjade ees, nagu surnukehad, hauad, kirstud, hauakivid jne. Samal ajal diagnoositakse vaimsete häirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu 5. väljaande ehk DSM-5 põhjal inimesel tanatofoobia, kui iga kord, kui ta oma surmale mõtleb, tekib liigne hirm kaotuse ees. See tunne püsib 6 kuud järjest ja kuni igapäevaste tegevuste kvaliteedi hävitamiseni. Lisaks kogevad tanatofoobiaga inimesed ka selliseid sümptomeid nagu:- Kohe hirmus või stressis, kui arvas, et sureb
- Paanikahood, mis võivad põhjustada pearinglust, õhetust, higistamist ja ebaregulaarset südamelööki
- Iiveldus või kõhuvalu, kui mõtled enda surmale
- Depressioon (rasketel etappidel)