Jalgpalliterminid: mängija positsioonide ja mängutehnikate tähendus

Jalgpallimatšides kasutatakse palju termineid, et kirjeldada mängijate positsiooni, mängu tehnilisi üksikasju ja sooritatud rikkumist. Neile teist, kes soovivad hakata õppima selle spordiala mängijaks või asjatundjaks, võib jalgpalli mõistete äratundmine olla üks viis sellega harjumiseks.

Jalgpalluri tingimused

Positsioonipõhine mõiste jalgpallur Jalgpallimänge mängitakse meeskondlikult ja igas meeskonnas on 11 mängijat. Igal neist mängijatest on positsioon, millel on konkreetsed tingimused ja ülesanded. Siin on selgitus.

• Väravavaht

Väravavaht on jalgpallimängus mängija, kelle ülesanne on hoida vastasmeeskonna palli väravajoonele sisenemast. Klassikamängus on väravavahi ülesanne väravat hoida. Kuid praegusel ajal on paljudel väravavahtidel oma roll ka selja tagant mängumustrite reguleerimisel ja kaitsjatele juhiste andmisel. Heaks väravavahiks saamiseks peavad mängijad valdama mõlema jalaga mängimise tehnikat ning omama oskusi püüda, lüüa, lüüa, kukkuda, palli üles korjata ja visata.

• Kaitsjad (kaitsjad)

Kaitsvad mängijad või keda sageli nimetatakse ka kaitsjateks, vastutavad meeskonna kaitseala valvamise eest, muutes selle raskeks või katkestades ründavate vastaste võimalused. Need kaitsjad mängivad ka oma värava lähedal, et sulgeda vastasmängijate juurdepääs alale. Kaitsjaid saab jagada mitmeks konkreetsemaks positsiooniks järgmiselt:

• Keskel tagasi

Keskkaitsja ülesandeks on peatada karistusalasse sisenev vastase rünnak ja eemaldada pall alalt, et vastase väravasse sissemurdmise oht väheneks.

• Pühkimismasin

Sweeper on kaitsja, kelle ülesandeks on võtta pall vastase jalgadelt, kes hakkavad kaitsealasse sisenema. Sellel positsioonil olevatel mängijatel ei ole tavaliselt ülesandeks valvata või valvata ainult ühte mängijat. Seetõttu on neil vabam liikuda kaitsealal, et rünnakuid nurjata.

Selle ülesande täitmiseks peavad mängijad omama häid oskusi vastase mängu lugemisel.

• täis selg

Väljakul on äärekaitsja tavaliselt keskkaitsjast veidi rohkem ees. Selle mängija ülesandeks on vastane enne trahvikasti sisenemist blokeerida. Sellel positsioonil olevate mängijate ülesandeks on tavaliselt vastasmeeskonna äärekaitsjate rünnakud nurjata.

• Äärekaitse

Äärekaitsjad on kaitsjad, kellel on oluline positsioon ka ründestrateegias. Tema põhiülesanne on küljejoone ala kontrollimine, et ta saaks aidata rünnata külje pealt. Äärekaitsja rändala ei asu ainult tema enda meeskonna kaitsealal, vaid kogu väljaku pool. Seetõttu peab sellel positsioonil mängijatel olema hea vastupidavus ja oskus palli haarata.

• poolkaitsja (poolkaitsja)

Tavaliselt on poolkaitsjatel pallil rohkem aega kui teistel positsioonidel mängijatel. Sest jalgpallimatšis mängib poolkaitsja rolli nii ründes kui ka kaitses. Poolkaitsja ülesannete hulka kuuluvad:

• Aidake hoida vastasmängijaid väljaku keskosast eemal, et nad ei satuks kaitsealale.
• Toores palli söötmine kaitsjatelt ründavatele mängijatele, et neil oleks võimalus värava lüüa.
• Otsige lünki, et pääseda vastase kaitsealasse ja lüüa väravaid, kui ala on avatud.

Keskvälja roll jaguneb veel neljaks konkreetsemaks positsiooniks, nimelt:

• Poolkaitsja (keskpoolkaitse)

Keskpoolkaitsja ülesandeks on abistada nii rünnakul kui ka rebida pall vastase jalast, kui meeskond on kaitsepositsioonil. Tema positsioon väljaku keskel võimaldab ka keskpoolkaitsjatel näha mõlemalt poolt mustreid ja kontrollida mängu kulgu.

• Kaitsev poolväli (keskvälja kaitsev)

Kaitsev poolkaitsja on lisakiht, kelle positsioon on kaitsvatest mängijatest ees, mistõttu vastane ei pääse lihtsalt mängualale. Kui tema meeskond ründab, jäävad kaitsvad poolkaitsjad tavaliselt keskele taha, et ennetada ootamatuid vasturünnakuid. Kaitsva poolkaitsja põhiülesanne on haarata pall vastasmängijate löögiga ja lükata see välja, kuni see naaseb oma kaitsealale.

• Ründav poolkaitsja (ründav poolkaitsja)

Ründavad poolkaitsjad on tavaliselt rohkem ees kui teised poolkaitsjad, kuid siiski ründajatest tagapool. Tema põhiülesanne on luua võimalusi ründajatele väravate löömiseks. Ründav poolkaitsja peab oskama vastase kaitseala kaudu lünki üles leida ja andma söödu, mille ründaja saab edasi lüüa või pealöögiks värava suunas.

• Poolkaitsja (lai keskväli)

Äärepoolkaitsjad mängivad keskalal väljaku vasakul või paremal küljel. Sellel positsioonil olevatel mängijatel on äärekaitsjatega väga sarnane roll. Tema põhiülesanne on valvata küljeala ala, kui vastane ründab küljelt ja aidata oma meeskonnal väljaku äärest rünnata.

• Ründaja (ründaja)

Ründaja ehk kleebis on mängija, kelle põhitöö on väravate löömine. See mängija on kõige eesmises positsioonis ja kõige lähemal vastase kaitsealale. Jalgpallimängus on igas meeskonnas tavaliselt üks või kaks ründajat. Ründajal peab olema kiirus ja oskus pall hästi lõpetada või sooritada.

Tingimused jalgpallis

Mängija triblab ja tulistab

• Dribling: mängija tehtud palli ühest punktist teise tilgutamine.
• Eesmärk: kui pall läheb vastase väravasse
• Vaba löök: löök, mis sooritatakse pärast vastase vea sooritamist.
• Väravalöögid: väravavahi või teise mängija sooritatud löök pärast seda, kui vastasmeeskond ei suutnud rünnata ja pall on ületanud väravaga paralleelset joont.
• Pealkirja aliase päis: kui mängija kasutab oma pead palli liigutamiseks, kas seda söötmisel või väravasse sisestamisel.
• Karistus: löök antakse siis, kui vastane sooritab vea enda kaitse karistusalas. Löök sooritatakse penaltipunktist ilma, et ükski teine ​​mängija vahele jääks. Penalti realiseerija läheb vastamisi vaid väravavahiga.
• Penaltiseeria: üks viis viigiga lõppeva jalgpallimängu võitja väljaselgitamiseks. Penaltiseeria toimub ainult siis, kui kahe antud lisaringi jooksul lõppeb mäng ikkagi viigiga.
• Nurgalöök: löök, mis saadakse siis, kui vastane paneb palli enda kaitseala piiri taha minema. Nurgalööke sooritatakse spetsiaalsest punktist väljaku nurgas, mis on paralleelne vastase väravaga.
• Abistab: meeskonnakaaslastele antud tagasisidet.
• Rist: kaugsööt, mida tavaliselt tehakse vastase kaitsealas oleva meeskonnakaaslaseni jõudmiseks. See sööt on mõeldud rünnaku või ohu algatamiseks vastase väravale.
• Lahendused: liigutus palli haaramiseks, libistades vastase jalgade juures oleva palli poole. See liigutus paneb vastase tavaliselt kukkuma. Kui aga libisemisel tabab palli parem jalg, siis on mängijal õigus edasi mängida ja ta tunnistatakse edukaks palli võitmisel. Kui aga jalg tabab libisedes vastase jalga, siis kuulutatakse liigutus rikkumiseks.
• Sissevisked: sissevise, mis sooritatakse siis, kui vastane viib palli mänguväljaku küljelt välja.
• Mütsitrikk: kui mängija lööb mängus kolm või enam väravat.
• Avalööki tegema: löök, mis algab esimesena, et anda märku poolaja algusest jalgpallimängus.
• Oma eesmärk: kui mängija paneb palli enda võrku nii, et vastane saab punkti.
• Võrsed: kui mängija üritab lüüa palli värava suunas, et lüüa värav.

[[Seotud artikkel]]

Jalgpalli ropud tingimused

Jalgpallimängus tehtud vea eest annab kohtunik kaardi

• Vead: mängija viga vastasmängija vastu, nii et vastasel võib olla võimalus sooritada karistuslöök või karistuslöök, olenevalt alast, kus rikkumine sooritati.
• Väljaspool: viga, mis leiab aset siis, kui mängija on vastase väravale lähemal kui vastasmeeskonna mängija ilma palli käes hoidmata. Kui meeskonnakaaslane söödab seejärel palli liiga kõrgel positsioonil olevale mängijale, tunnistab kohtunik selle mängija suluseisus.
• Kollane kaart: kaart, mis antakse hoiatuseks, kui mängija teeb tõsise vea.
• Punane kaart: kaart, mis antakse mängijale, kes on ühes mängus kaks korda kollase kaardi saanud. Punase kaardi saanud mängija peab väljakult lahkuma ja teda ei saa asendada vahetusmängijaga, seega peab tema meeskond mängima vähem kui 11 mängijaga. Punase kaardi võib anda ka otse ilma kollase kaardita, kui mängija sooritab väga karmi ja ebasportliku rikkumise.
• Sukelduma: tahtlik kukkumine või kukkumise teesklemine, nii et kohtunik tunnistab vastase rikkumiseks.
• Käsipall: kui mängija (välja arvatud väravavaht) puudutab aktiivse mängu ajal palli käega. Mängijad võivad pealeviset sooritades puudutada palli ainult kätega või kohandada palli asukohta, kui nad soovivad sooritada vaba-, penalti- või väravalööki.

Ajavahemik jalgpallimängus

Kohtunik annab jalgpallimatšis vigastusaega

• Lisaaeg: lisaaeg, kui matš lõpeb viigiga. Antud aeg on 30 minutit, mis on jagatud kaheks pooleks, nii et iga järgmine pool kestab 15 minutit.
• Kuldse värava lisaaeg: lisaaeg, kui matš lõpeb viigiga. Kohtumine lõppeb aga kohe, kui on meeskond, kes suudab värava lüüa enne 30 minuti lisaaja lõppemist.
• Vigastuse aeg: Lisaaeg, mille kohtunik määrab iga poolaja lõpus mängu ajal toimunud sündmuste tõttu, mis lühendasid mänguaega.