Jalgpallireeglid ja nende täielikud määratlused

Jalgpallimängus nimetatakse reegleid mänguseaduseks. Jalgpallireeglid koosnevad üksikasjalikult kümnetest asjadest, mida saab ja mida mitte mängu ajal teha. Üldiselt on see kõik kokku võetud 17 mänguseaduses. See reegel kehtib kõigi jalgpallimatši elementide kohta alates mängijatest, treeneritest ja lõpetades kohtunikega.

Jalgpallireeglid, mida pead teadma

Siin on 17 põhireeglit jalgpallis, mida pead teadma.

1. Jalgpalli mänguväljak

Jalgpalliväljaku suurus on igal võistlusel erinev, olenevalt mängijate vanusest. Kuid üldiselt lubab rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA täiskasvanute profijalgpallivõistlustel järgmisi suurusi.
  • Väljaku pikkus: rahvusvahelistel matšidel 100-110 m, tavamängudel võib olla 90-120 meetrit.
  • Väljaku laius: rahvusvahelistel matšidel 64-75 m ja tavavõistlustel 45-90 m.
  • Väravaala laius: 5,5 m pikk ja 18,32 m lai
  • Keskringi raadius: 9,15 m
  • Trahvikast: pikkus 16,5 m ja laius 40,32 m
  • Kaugus penaltist väravani: 11 m
  • Eesmärk: kõrgus 2,4 m ja laius 7,3 m

2. Kasutatud pall

Jalgpallivõistlustel kasutatavad suurused varieeruvad ka sõltuvalt mängijate vanusest ja vastavate kohalike liigade reglemendist. Kuid üldiselt on siin tavaliselt kasutatavad palli suurused.
  • Kuju: ümmargune või ümmargune
  • Materjal: nahk
  • Ümbermõõt: 68-70 cm
  • Kaal: 410-459 gr
  • Palli õhurõhk: 0,6–1,1 atm (600–1100 g/cm²)

3. Mängijate arv

Jalgpalli mängivad kaks meeskonda ühes mängus. Igas meeskonnas on 11 mängijat ja üks neist peab tegutsema väravavahina. Mängijate arvu saab vähendada, kui on mängijaid, kes saavad punase kaardi ja ei saa mängu jätkata. Üks võistkond võib siiski mängu jätkata, kui mängijate arv on vähemalt 7 inimest. Kui mängijate arv on alla 7 inimese, siis matši jätkata ei saa. Asendusi saab teha 3-7 korda, olenevalt võistlusreeglitest.

4. Mängija varustus

Igal jalgpalluril on keelatud kasutada mängu ajal varustust, mis võib ennast või teisi mängijaid kahjustada (näiteks ehted). Järgmine on põhivarustus, mida mängijad peavad kasutama:
  • Meeskonna vorm aka särk
  • Kui mängija soovib kasutada alussärki, peab selle värv olema sama, mis kasutatud särgi värvi
  • Lühikesed püksid
  • Sokk
  • säärekaitse (säärekaitsed)
  • Kinga
  • Väravavahi kasutatav vorm peab erinema nii teiste mängijate kui ka kohtunike ja liinimeeste omast

5. Reeglid kohtunikele

Iga jalgpallimatši juhib üks kohtunik, kellel on täielikud volitused kõigi kehtivate eeskirjade jõustamiseks. Kohtunik on mängu ajal koos mängijatega väljaku keskel, et jälgida iga toimuvat liigutust. Loe ka:Armastad jalgpalli? Need on kasu tervisele

6. Abikohtunike ehk liinikohtunike reeglid

Igas matšis on kaks abikohtunikku või joonekohtunikku, kelle ülesandeks on anda kohtunikule märku, kui pall läheb mänguväljalt välja, kohtunik eksib, jälgib nurgalöökide sooritamise protsessi jne.

7. Matši kestus

Jalgpallimatš toimub kahes poolajas, ajajaotus on järgmine.
  • Kohtumiste kestus ühel poolajal: 45 minutit
  • Vaheaeg: 15 minutit
  • Lisaaeg: kestus sõltub kohtuniku hinnangust mängutakistuste (nt vead jms) tõttu raisatud ajale algses mängus.

8. Mängu alustamise reeglid

Enne mängu algust loosib kohtunik viigi, et määrata, kumba väljaku poolt iga meeskond kasutab. Loosimine toimub tavaliselt mündi viskamise teel ja iga meeskonna kapten valib mündi soovitud külje. Võitnud meeskonnal on õigus valida esimesena väljakupool. Vahepeal on viisiku kaotanud meeskonnal õigus sooritada esimene löök või avalööki tegema. Teisel poolajal vahetavad võistlevad meeskonnad kohad.

9. Reeglid palli mängujoonele sisenemise või sealt lahkumise kohta

Jalgpallimatšis loetakse pall välja, kui:
  • Pall ületab küljejoone ja väravasuuga paralleelse joone.
  • Mängu peatab kohtunik.
Vahepeal loetakse pall liikumatuks, kui:
  • Pall põrkab välja väravapostist või lipuvardast väljaku nurgas, kuid ei lahku mänguväljakult.
  • Pall põrkab tagasi kohtuniku ja joonemängija kehalt, kui nad on väljakul.

10. Reeglid punktide kohta

Võistkond loetakse löönud punktiks 1, kui pall on ületanud väravajoone kahe risttala vahel. Pall loetakse väravana kehtivaks, kui mängija selle sisestamise käigus ei soorita rikkumist, nt kukutab vastast maha, sisestab seda käega ja on positsioonil kõrvale. Võitjana väljub võistkond, kes saab mängu lõpuks kõige rohkem punkte.

11. Eeskirjad suluseisu kohta

Öeldakse, et mängija on positsioonil kõrvale kui nad on vastase mängualal väravajoonele lähemal kui pall ja vastasmeeskonna kaks viimast inimest. Suluseisus olemine ei ole aga rikkumine, välja arvatud juhul, kui mängija saab seejärel palli pallilt vastu. Mängijat ei loeta suluseisuks, kui ta on vastasmeeskonna eelviimase mängijaga samal tasemel.

12. Rikkumised jalgpallimängus

Jalgpallimängus esinevad rikkumised jagunevad kahte rühma, milleks on väikesed rikkumised (kerged rikkumised) ja suuremad rikkumised (rasked rikkumised). Väikseks peetavad rikkumised võivad kaasa tuua mängija hoiatuse või kollase kaardi, kui rikkumine on viinud tõsise tasemeni. Asjad, mis jalgpallis väärteona sisse lähevad, on.
  • Tehke liigutusi, mis võivad vastast ohustada, näiteks tõstke jalg liiga kõrgele, et palli lüüa või palli haarates peaaegu vastase pead tabada.
  • Vastasmängija kukutamine isegi siis, kui mängija läheduses pole palli.
  • Teadlikult palli ja vastase vahelise positsiooni võtmine, kuigi varem ei olnud tema positsioon palliala lähedal
  • Väravavahi kukutamine karistusalas
  • Väravavahi rikkumine
  • Väravavaht astub enne löömist palli hoides rohkem kui neli korda
  • Mängu tahtlikult edasi lükkamine
Vahepeal on see, mis käsitletakse tõsise rikkumisena
  • Löögi mängija
  • End mängijate sekka löömine
  • Jämedalt paugutades mängijaid
  • Mängija kukutamine selja tagant
  • Tahtlik mängija otsa komistamine
  • Mängija löömine või sülitamine
  • Push mängijad
  • Mängija kinni pidada
  • Palli tahtlik kontrollimine kätega isegi siis, kui sa ei ole väravavaht

13. Vabalöök

Vabalöök määratakse, kui vastasmeeskond sooritab mõne meie meeskonna mängija vastu rikkumise. Selle löögi võib jagada kaheks, nimelt otsesteks vabalöökideks ja kaudseteks vabalöökideks

• Otsene vabalöök

Otsene karistuslöök on löök mängijalt, kes tegutseb täideviijana, pannes palli otse väravasse minema.

• Kaudne karistuslöök

Vabalöök, mis paneb palli puudutama teist mängijat, enne kui see lõpuks väravasse siseneb. Mängija, kes märgitakse värava lööjaks, on viimane, kes palli puudutab.

14. Karistuslöök

Kohtunik määrab karistuslöögi, kui vastane sooritab vea enda trahvikastis olevale mängijale. Löök sooritatakse ilma teise mängija takistusteta otse penaltipunktist. Pall, mis läheb otse esimese löögini, loetakse automaatselt väravaks. Kui pall tabab väravaposte või väravavahti, kuid on endiselt mänguväljakul, võib teine ​​mängija palli üles korjata ja väravasse visata.

15. Sisseviskamine

Sisseviske sooritatakse, kui pall on mängust väljas. Viske sooritab võistkond, kes ei põhjustanud palli väljalangemist.

16. Väravalöök ehk väravalöök

Väravalöök sooritatakse siis, kui ründava meeskonna pall väljub väravasuuga paralleelsest piirjoonest.

17. Nurgalöök aka nurgalöök

Nurgalöök sooritatakse siis, kui kaitsev meeskond lööb palli väravaga paralleelselt üle piirijoone. [[Seotud artikkel]]

SehatQ märkmed

Jalgpallireegleid nimetatakse üldiselt mänguseaduseks. Mängu ajal tuleb järgida 17 üldreeglit, alustades kasutatavate rajatiste ja infrastruktuuri nõuetest ning lõpetades asjadega, mida tohib ja mida mitte. Jalgpalli mängureeglite tundmine võimaldab teil nautida jalgpalli täiel rinnal nii mängija kui ka pealtvaatajana. Järgides kõiki ülaltoodud reegleid, kulgeb matš ohutult ja minimaalsete takistustega.