Jooks on kiirete sammude sagedus, mille sooritamisel tekib kehal kalduvus hõljuda, sest maapinnal on korraga ainult üks jalg. Kergejõustikus jaguneb jooks viieks spordialaks, milleks on lühimaajooks, keskmaajooks, pikamaajooks, tõkkejooks ja teatejooks. Igal jooksutüübil on erinevad tehnikad ja reeglid. Siin on teile täielikum selgitus. 
Lühimaajooks algab kükistardist Lühimaajooks on üks sportlikest jooksuharudest, millega võisteldakse 100 m, 200 m ja 400 m distantsidel. Lühimaajooksus jooksevad inimesed, kes võistlevad, täiskiirusel (sprint), mistõttu seda võistlust nimetatakse sageli ka sprindiks. Lühimaajooksul kasutatakse starditehnikat kükistardist ning jooksjad peavad asetama jalad stardiplokile enne matši algust. Kohtunik annab järk-järgult märku, nimelt "Tahe", "Valmis" ja "Jah". Signaali "Jah" saab teha ka püstolilasuga. Kii igas etapis muudab jooksja oma kehaasendit stardis täielikult kükist järk-järgult tõusvaks. Kui kõlab sõna "Jah" või lask, hakkab jooksja jooksma. Jooksuvõistlustel on starditehnika väga oluline etapp. Sest kui jooksja teeb stardis kolm viga, võib ta võistluselt diskvalifitseerida. Lühimaajooksu võistlus suurvõistlustel viiakse läbi 4 etapis, milleks on esimene voor, teine voor, poolfinaal ja finaalvoor. 
Keskmaajooksud läbivad 800 või 1500 m distantsi.Järgmine jooksuharu on keskmaajooks. Kergejõustikus jaguneb keskmaajooks kaheks, nimelt 800 m ja 1500 m. 800 m jooksu tehnikaks on kükkistart. Samal ajal teevad jooksjad pikemal distantsil seisustardi. Erinevalt lühimaajooksjatest, kes saavad pärast võistluse algust kogu oma jõu rakendada, peavad keskmaajooksjad, eriti need, kes läbivad 1500 m distantsi, olema vastupidavuse ja kiiruse juhtimises väga head. Järgnevalt on toodud keskmaajooksu tehnika, millega tuleb arvestada. 
Pikamaajooksumaraton kihutati maanteel Kergejõustiku pikamaajooks on jooksuvõistlus, mis kulgeb enam kui 5000 meetri pikkusel distantsil. Tihtipeale võisteldakse jooksudistantsidel 5000 meetrit, 10 000 meetrit ja 42 195 meetrit maratoni. 5000 m ja 10 000 m pikad distantsid saab pidada staadionirajal või kiirteel. Maratoni joostes peetakse aga tavaliselt maanteel, sest läbitud vahemaa on väga pikk. Nii nagu teistelgi jooksuvõistlustel, selgub ka pikamaajooksudes võitja kiireim finišisse jõudmise aeg. Praktikas peavad aga pikamaajooksjad oma energia ja hingeõhuga hästi hakkama saama, et võistlus hästi lõpetada. Kuna võistlus kestab kaua, on pikamaajooksus väga oluline roll hingamistehnikal. Hingamistehnikad, mida distantsijooksjad sageli kasutavad, on järgmised: 
Teatejooksjad annavad kepi edasi järgmisele jooksjale Teatejooks ehk pidev jooks on jooksuvõistlus, mis viiakse läbi võistkondade kaupa ja iga võistkonna mängija peab läbima teatud distantsi enne, kui annab jooksu ühenduskepi (teatekepi) meeskonnakaaslasele. tema ees. Seda protsessi korratakse mitu korda, kuni meeskonna viimane jooksja jõuab joonele. Teatejooksu meeskond koosneb tavaliselt neljast jooksjast, nimelt esimene jooksja, teine jooksja, kolmas jooksja ja neljas jooksja. Teatejooksjate arvu saab aga vastavalt võistluskriteeriumidele muuta 2, 4, 8 või enamaks, kui arv on paaris. Ametlikel võistlustel on ühes võistkonnas võistlevate teatejooksjate arv tavaliselt 4 inimest. Tihti võisteldakse teatejooksudes 4 x 100 meetrit ja 4 x 400 meetrit. See tähendab, et iga inimene võistkonnas peab jooksma 100 või 400 meetrit, enne kui jõuab lõpuks järgmisel positsioonil oleva meeskonnakaaslase juurde ja annab teatepulga jooksu jätkamiseks. Teatejooksudes pulkade vastuvõtmist ja andmist ei saa teha suvaliselt. Teatejooksus on teadaolevad teatepulga vastuvõtmise tehnikad: 
Tõkkejooksus peavad jooksjad hüppama üle eesmärgi. Jooksualasid, mida sooritatakse üle eesmärgi hüppamisega, nimetatakse tõkkejooksuks või tõkkejooksuks. Võisteldakse kolmel distantsil, nimelt 100 meetrit naistele, 110 meetrit meestele ning 400 meetrit naistele ja meestele. Kergejõustikuvõistlustel asetatakse igal rajal 10 tõket järgmiste reeglitega:
Kergejõustikus jooksmine
Jooksuspordi võib jagada viieks, alljärgnevalt iga haru selgitus ja erinevused.1. Lühimaajooks
Lühimaajooks algab kükistardist Lühimaajooks on üks sportlikest jooksuharudest, millega võisteldakse 100 m, 200 m ja 400 m distantsidel. Lühimaajooksus jooksevad inimesed, kes võistlevad, täiskiirusel (sprint), mistõttu seda võistlust nimetatakse sageli ka sprindiks. Lühimaajooksul kasutatakse starditehnikat kükistardist ning jooksjad peavad asetama jalad stardiplokile enne matši algust. Kohtunik annab järk-järgult märku, nimelt "Tahe", "Valmis" ja "Jah". Signaali "Jah" saab teha ka püstolilasuga. Kii igas etapis muudab jooksja oma kehaasendit stardis täielikult kükist järk-järgult tõusvaks. Kui kõlab sõna "Jah" või lask, hakkab jooksja jooksma. Jooksuvõistlustel on starditehnika väga oluline etapp. Sest kui jooksja teeb stardis kolm viga, võib ta võistluselt diskvalifitseerida. Lühimaajooksu võistlus suurvõistlustel viiakse läbi 4 etapis, milleks on esimene voor, teine voor, poolfinaal ja finaalvoor. 2. Keskmaajooks
Keskmaajooksud läbivad 800 või 1500 m distantsi.Järgmine jooksuharu on keskmaajooks. Kergejõustikus jaguneb keskmaajooks kaheks, nimelt 800 m ja 1500 m. 800 m jooksu tehnikaks on kükkistart. Samal ajal teevad jooksjad pikemal distantsil seisustardi. Erinevalt lühimaajooksjatest, kes saavad pärast võistluse algust kogu oma jõu rakendada, peavad keskmaajooksjad, eriti need, kes läbivad 1500 m distantsi, olema vastupidavuse ja kiiruse juhtimises väga head. Järgnevalt on toodud keskmaajooksu tehnika, millega tuleb arvestada. - Keha peaks alati olema lõdvestunud ja lõdvestunud.
- Käte õõtsumine tuleks hoida liiga kõrgel nagu lühimaajooksus.
- Jooksmisel kummarduge vertikaaljoonest umbes 15 kraadi ettepoole.
- Fikseeritud sammupikkus ja surve laius reie ettesuunas.Sammu pikkus peab ühtima sääre pikkusega.
- Põlved piisavalt tõstetud (mitte nii kõrgele kui sprint).
- Kui kohtunik annab märguande "Valmis", eeldatakse, et jooksjad astuvad ette, seistes otse stardijoone taga.
- Kui signaal on "valmis", asetab jooksja vasaku jala ette ja parema jala taha, kuid pole veel stardijoonele astunud. Keha on loodud ettepoole kalduma.
- "Jah" signaali peale hakkab jooksja jooksma aeglasemas tempos.
3. Pikamaajooks
Pikamaajooksumaraton kihutati maanteel Kergejõustiku pikamaajooks on jooksuvõistlus, mis kulgeb enam kui 5000 meetri pikkusel distantsil. Tihtipeale võisteldakse jooksudistantsidel 5000 meetrit, 10 000 meetrit ja 42 195 meetrit maratoni. 5000 m ja 10 000 m pikad distantsid saab pidada staadionirajal või kiirteel. Maratoni joostes peetakse aga tavaliselt maanteel, sest läbitud vahemaa on väga pikk. Nii nagu teistelgi jooksuvõistlustel, selgub ka pikamaajooksudes võitja kiireim finišisse jõudmise aeg. Praktikas peavad aga pikamaajooksjad oma energia ja hingeõhuga hästi hakkama saama, et võistlus hästi lõpetada. Kuna võistlus kestab kaua, on pikamaajooksus väga oluline roll hingamistehnikal. Hingamistehnikad, mida distantsijooksjad sageli kasutavad, on järgmised: - Suust hingamine
- Kõhuhingamise sagedane kasutamine
- Lühike, pinnapealne hingetõmme
- Hingake regulaarselt ja rütmiliselt
- Kontrollib hingamist, kuulates hingamisheli
4. Teatejooks
Teatejooksjad annavad kepi edasi järgmisele jooksjale Teatejooks ehk pidev jooks on jooksuvõistlus, mis viiakse läbi võistkondade kaupa ja iga võistkonna mängija peab läbima teatud distantsi enne, kui annab jooksu ühenduskepi (teatekepi) meeskonnakaaslasele. tema ees. Seda protsessi korratakse mitu korda, kuni meeskonna viimane jooksja jõuab joonele. Teatejooksu meeskond koosneb tavaliselt neljast jooksjast, nimelt esimene jooksja, teine jooksja, kolmas jooksja ja neljas jooksja. Teatejooksjate arvu saab aga vastavalt võistluskriteeriumidele muuta 2, 4, 8 või enamaks, kui arv on paaris. Ametlikel võistlustel on ühes võistkonnas võistlevate teatejooksjate arv tavaliselt 4 inimest. Tihti võisteldakse teatejooksudes 4 x 100 meetrit ja 4 x 400 meetrit. See tähendab, et iga inimene võistkonnas peab jooksma 100 või 400 meetrit, enne kui jõuab lõpuks järgmisel positsioonil oleva meeskonnakaaslase juurde ja annab teatepulga jooksu jätkamiseks. Teatejooksudes pulkade vastuvõtmist ja andmist ei saa teha suvaliselt. Teatejooksus on teadaolevad teatepulga vastuvõtmise tehnikad: • Nägemise teel (visuaalselt) teatepulga kättesaamise tehnika
Jooksja, kes kepi saab, teeb seda sörkides, samal ajal pöörates pead, et vaadata eelmise jooksja antud keppi. Sellise pulga vastuvõtmine toimub tavaliselt 4 x 400 meetri kaugusel.• keppide vastuvõtmise tehnika mittenägemise teel (mittevisuaalne)
Jooksja, kes saab kepi, teeb seda jooksmisega, ilma et ta vaataks kätte saadavat keppi. 4 x 100 meetri teatejooksus kasutatakse tavaliselt kepi kättesaamise viisi ilma vaatamata. Lisaks saab teatepulga andmist ja vastuvõtmist jagada ka vastavalt selle andmise suunale järgmiselt:• Pulkade altpoolt andmise ja vastuvõtmise tehnika
Seda tehnikat tehakse tavaliselt siis, kui jooksja kannab keppi vasakus käes. Saaja valmistub pulga vastuvõtmiseks peopesaga allapoole. Enne taktikepi andmist kõigutab keppi kandev jooksja seda tagant ettepoole ja annab altpoolt, kingisaaja peopesa poole suunatud suunas.• Pulkade ülevalt andmise ja vastuvõtmise tehnika
Selle tehnika puhul on kingisaaja peopesa ülespoole ja teatepulga andja asetab teatepulga vastavalt saaja peopesa suunale. Teatesõidus aktsepteeritakse vasaku käega kantavaid keppe ka vasak käsi ja vastupidi.5. Eesmärgi jooksmine
Tõkkejooksus peavad jooksjad hüppama üle eesmärgi. Jooksualasid, mida sooritatakse üle eesmärgi hüppamisega, nimetatakse tõkkejooksuks või tõkkejooksuks. Võisteldakse kolmel distantsil, nimelt 100 meetrit naistele, 110 meetrit meestele ning 400 meetrit naistele ja meestele. Kergejõustikuvõistlustel asetatakse igal rajal 10 tõket järgmiste reeglitega: - 100 meetri tõkkejooksus on kaugus stardipunktist esimese eesmärgini 1,13 meetrit ja esimesest eesmärgist teise eesmärgini ja nii edasi 8,50 meetrit. Kaugus viimasest eesmärgist finišijooneni on 10,50 meetrit.
- 110 m tõkkejooksus on kaugus stardipunktist esimese eesmärgini 13,72 meetrit ja esimesest eesmärgist teise eesmärgini ja nii edasi 9,14 meetrit. Kaugus viimasest eesmärgist finišijooneni on 14,02 meetrit.
- 400 meetri tõkkejooksus on stardipaigast esimese eesmärgini 1,14 meetrit ja esimesest teise eesmärgini 35 meetrit. Kaugus viimasest eesmärgist finišijooneni on 40 meetrit.
- Väravad peavad olema metallist või muust sobivast materjalist.
- 100 meetri tõkkejooksus kasutatava värava kõrgus on 0,84 meetrit ja 110 meetri puhul peab see olema 1,067 meetrit. Naiste 400 meetri jooksus on kasutatud värava kõrguseks 0,762 meetrit ja meestel 0,914 meetrit.