Menstruatsiooni protsessi, mis kehas toimub, reguleerivad hormoonid. Menstruaaltsükli eest vastutavad hormoonid on östrogeen, progesteroon, luteiniseeriv hormoon (LH) ja folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH). Kui ülaltoodud hormoonide tase ei ole tasakaalus, tekivad menstruaaltsükli häired. Ebanormaalse hormoonitasemega naistel on tavaliselt ebaregulaarne menstruatsioon.
Menstruaalhormoonide roll menstruaaltsüklis
Menstruaaltsükkel ehk menstruatsioon toimub neljas faasis, nimelt menstruaalfaas, follikulaarne faas, ovulatsioonifaas ja luteaalfaas. Kõigis neis faasides täidavad menstruaalhormoonid, mis koosnevad östrogeenist, progesteroonist, LH-st ja FSH-st, oma ülesandeid, et naised saaksid läbida normaalse menstruaaltsükli. Siin on selgitus.• Östrogeenhormoon
Östrogeen on naissuguhormoon, mängib rolli paksenenud emakaseina kasvamisel ja küpsemisel menstruaaltsükli luteaalfaasis Luteaalfaas on menstruaaltsükli osa, mis tekib enne menstruatsioonifaasi. Luteaalfaasis suureneb hormoonide östrogeeni ja progesterooni tase ning see põhjustab emaka seina paksenemise raseduseks valmistudes. Kui siis rasedust ei toimu, kuna munarakk ei ole spermatosoididega viljastatud, siis paksenenud emakalimaskesta eraldub. Eraldatud kude väljub tupest vere kujul. Seda verd tuntakse menstruaalverena. Esmakordne verejooks annab märku menstruaaltsükli algusest.Menstruatsioonifaasis langeb östrogeeni ja progesterooni tase organismis taas, sest organism ei vaja neid enam emaka seina paksendamiseks. Suurem osa kehas olevast östrogeenist toodetakse munasarjades ja väike kogus neerupealistes ja rasvkoes.
• Hormoon progesteroon
Progesteroon sisaldub ka naissuguhormoonina. See hormoon tasakaalustab hormooni östrogeeni toimet kehas ja seda tuntakse ka rahustava hormoonina. Nii nagu östrogeen, on progesteroon menstruaalhormoon, mis mängib luteaalfaasis olulist rolli. Selle hormooni põhiülesanne luteaalfaasis on kontrollida emaka seina kasvu nii, et see ei oleks ülemäärane, säilitades samal ajal selle struktuuri, kui rasedus juhtub. Vahepeal, kui rasedust ei toimu, väheneb tase, kui keha siseneb menstruatsioonifaasi.• Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)
Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) on aju hüpofüüsi hormoon, mis vastutab munasarjade folliikulite stimuleerimise eest, et nende poolt toodetud munarakud küpseksid. Muna küpsemise perioodi enne selle lõplikku emakasse vabanemist nimetatakse follikulaarseks faasiks. Menstruaaltsüklis annab FSH tootmise algus märku selle faasi algusest. Follikulaarne faas algab tavaliselt menstruaalverejooksu esimesel päeval, nii et aeg langeb kokku menstruatsioonifaasiga ja lõpeb ovulatsioonifaasi alguses. See faas kestab üldiselt 16 päeva, kuigi see võib iga naise puhul olla erinev, olenevalt tema menstruaaltsüklist.• Luteiniseeriv hormoon (LH)
Nii nagu FSH, toodetakse ka LH-d hüpofüüsis. LH olemasolu korral vabaneb FSH-ga küpsenud munarakk emakasse, et seda saaks viljastada. Küpse munaraku emakasse vabastamise protsessi nimetatakse ovulatsioonifaasiks. Ovulatsiooni faas on menstruaaltsükli kõige viljakam periood. Kui olete ovulatsioonifaasis vahekorras ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata, on raseduse tõenäosus üsna suur. Kui teie menstruaaltsükkel on 28 päeva pikk, langeb ovulatsioon tavaliselt 14. päeval ja kestab umbes 24 tundi. Pärast seda, kui viljastumist ei toimu, sureb munarakk või eraldub. Pärast ovulatsioonifaasi lõppu algab luteaalfaas ning hormoonide östrogeeni ja progesterooni tootmine suureneb, pannes seega menstruaaltsükli tagasi algusesse. Loe ka:FSH ja LH hormoonide täielikud funktsioonid inimkehaleKuidas tasakaalustada menstruaalhormoone, et olla terve
Kui teie menstruaaltsükkel on ebaregulaarne, siis on võimalus, et menstruaalhormooni tase organismis on tasakaalust väljas. Lisaks ebaregulaarsetele tsüklitele on teisteks hormonaalse tasakaaluhäirete sümptomiteks sagedane akne, väsimus ja sagedased meeleolu kõikumised (meeleolumuutused). Hormonaalsete häirete ületamiseks peate loomulikult pöörduma arsti poole. Kuid igapäevaelus on kehas hormonaalse tasakaalu säilitamiseks mitmeid viise, näiteks:- Suurendage antioksüdantide sisaldusega värskete puuviljade (nt maasikad ja mustikad) (mitte mahla või konserveeritud puuvilja) tarbimist
- Suurendage erinevat värvi köögiviljade tarbimist, et saada täisväärtuslikku toitumist ja vitamiine
- Piisav C-vitamiini vajadus loomulikult toidust
- Loodusliku Omega-3 tarbimine kalast või pähklitest
- Kohvi ja sooda kofeiini tarbimise piiramine
- Nautige klaasi rohelise tee soojust
- Treeni regulaarselt
- Leevendage stressi, tehes hobisid, proovides joogat või muid lõõgastustehnikaid
- Joo rohkem vett
- Vältige rohkelt küllastunud rasvu sisaldavate toitude (nt praetud toidud, töödeldud liha, näiteks lihapallid ja vorstid) tarbimist.