7 populaarset lapse arengu teooriat

Lapse arengu teooria viitab sellele, kuidas lapsed lapsepõlves muutuvad ja kasvavad. Selles on erinevaid aspekte alates sotsiaalsest, emotsionaalsest kuni kognitiivseni. Huvitav on see, et nende asjade teadmine võib ennustada lapse iseloomu täiskasvanueas. Mõistes laste arengut, väärtustades kognitiivseid, emotsionaalseid, füüsilisi, sotsiaalseid ja hariduslikke aspekte sünnist kuni täiskasvanueani. Sellega on seotud mitmesuguseid teooriaid, mis on algatatud erinevate tegelaste poolt. Igal teoorial on oma põhimõtted.

Lapse arenguteooria tüübid

Mitmed teooriad, mis uurivad lapse arengut põhjalikumalt, on järgmised:

1. Sigmund Freudi teooria

Sigmund Freudi algatatud psühhoseksuaalse arengu teooria järgi arvatakse, et lapsepõlvekogemused ja alateadlikud soovid mõjutavad inimese käitumist. Freudi sõnul mõjutavad nendel etappidel esinevad konfliktid kaugele tulevikku. Veelgi enam, Freudi versioon lapse arengu teooriast väidab, et iga lapse vanuses on ka iha või libiido punkt erinev. Näiteks 3-5-aastaselt tunnevad lapsed ära oma seksuaalse identiteedi. Siis 5-aastaselt kuni puberteedieani siseneb seksuaalsust tundma õppides latentse faasi. Kui lapsel ei õnnestu seda etappi läbida, võib see suureks saades mõjutada tema iseloomu. Lisaks ütles Freud ka, et inimese olemuse määrab suuresti see, mida ta on kogenud alates 5. eluaastast.

2. Erik Eriksoni teooria

Psühhosotsiaalne teooria pärineb Erik Eriksonilt ja on siiani üks populaarsemaid. Teoreetiliselt on inimese psühhosotsiaalses arengus 8 etappi, mis keskenduvad sotsiaalsele suhtlusele ja konfliktidele. Kui Freudi teooria keskendub seksuaalsele aspektile, on Eriksoni sõnul määravaks teguriks sotsiaalne suhtlus ja kogemus. Need kaheksa lapse arenguetappi selgitavad protsessi imikueast surmani. Igas etapis esinevad konfliktid mõjutavad tema iseloomu täiskasvanuna. Iga kriis võib olla pöördepunkt inimese suhtumise muutumisel ehk nö rahutu sisemine laps.

3. Teooria käitumine

Selle vaatenurga kohaselt saab kogu inimese käitumist seletada keskkonnamõjudele viidates. See teooria keskendub sellele, kuidas keskkonnamõjud mõjutavad inimese iseloomu. Peamine erinevus teistest teooriatest seisneb selles, et see ignoreerib selliseid aspekte nagu tunded või mõtted. Näited teoreetikutest käitumine see on John B. Watson, B.F. Skinner ja Ivan Pavlov. Need keskenduvad inimese elu jooksul kogetule, mis mängib rolli tema iseloomu kujundamisel, kui ta suureks kasvab.

4. Jean Piaget' teooria

Piaget’l on lapse arengu kognitiivne teooria, tema fookus on inimese mõtteviisil. Piaget’ põhiidee on, et lapsed mõtlevad teisiti kui täiskasvanud. Lisaks peetakse inimese mõtteprotsessi ka oluliseks aspektiks, mis määrab maailma mõistmise. Piaget' kognitiivse arengu teoorias jagunevad etapid:

• 0 kuud-2 aastat (sensomotoorne staadium)

Laste teadmised piirduvad sensoorse taju ja motoorse tegevusega

• 2-6 aastat (operatsioonieelne etapp)

Lapsed õpivad keelt kasutama, kuid ei mõista loogikat

• 7-11 aastat (konkreetne tööetapp)

Lapsed hakkavad mõistma loogilist mõtlemist, kuid ei mõista abstraktseid mõisteid

• 12-aastane täiskasvanu (ametlik tööetapp)

Võimalus mõelda abstraktsetele mõistetele, millele järgneb loogilise mõtlemise, deduktiivse analüüsi ja süstemaatilise planeerimise oskus

5. John Bowlby teooria

Üks varasemaid sotsiaalse arengu teooriaid, mis on esitatud, usub Bowlby, et varased suhted laste ja nende hooldajate vahel mängivad nende arengus olulist rolli. Tegelikult mõjutab see sotsiaalseid suhteid kogu tema elu jooksul. Bowlby teooria kohaselt sünnivad lapsed vajadusega manuseid või kiindumust. Seetõttu tahavad lapsed olla alati oma hooldajate lähedal, et saada siis kaitset ja kiindumust.

6. Albert Bandura teooria

Psühholoog Albert Bandura esitas sotsiaalse õppimise teooria, mis usub, et lapsed saavad teavet ja oskusi jälgides ümbritsevate inimeste käitumist. Selle jälgimine ei pea aga alati olema otsene. Lapsed, kes näevad raamatutes, filmides ja teistes raamatutes teiste inimeste või väljamõeldud tegelaste käitumist, saavad õppida ka sotsiaalseid aspekte. Selle näite jälgimine ja nägemine sai Bandura teooria oluliseks osaks.

7. Lev Võgotski teooria

Võgotski algatas teooria, mis oli väga mõjukas, eriti hariduse vallas. Tema sõnul õpivad lapsed aktiivselt vahetute kogemuste kaudu. See sotsiaalkultuuriline teooria väidab ka, et vanematel, hooldajatel ja eakaaslastel on samuti oluline roll. See teooria rõhutab, et õppimine on protsess, mida ei saa eraldada sotsiaalsetest aspektidest. Teiste inimestega suhtlemise kaudu toimubki õppeprotsess. Kõiki neist seitsmest lapse arengu teooriast ei peeta praeguse olukorra jaoks endiselt asjakohaseks. Võimalik on kombineerida erinevaid teooriaid ja vaatenurki, et mõista, kuidas lapsed kasvavad, tegutsevad ja räägivad. [[Seotud artikkel]]

SehatQ märkmed

Loomulikult tuleb arvestada ka muude teguritega, nagu füüsiline ja vaimne kasv. Edasiseks aruteluks lapse arengu ja selle etappide kohta, küsi otse arstilt SehatQ pere terviserakenduses. Laadige kohe alla aadressilt App Store ja Google Play.