5 keskkonnareostuse tüübid ja nende mõisted

Kahjustused ökosüsteemidele, määrdunud mereveele ja saastava suitsu kogumile taevas on vaid mõned näited üha enam tunda andvast keskkonnareostusest. Inimestena, kes sõltuvad endiselt looduslikust keskkonnast, peame loomulikult leidma viise selle vältimiseks. Üks võimalus alustada on keskkonnasaaste määratluse ja tüüpide kohta rohkem teada saamine. Nii saame piirata end mitte teha asju, mis võivad tulevikus kahjustada meie armastatud maad.

Keskkonnareostuse definitsioon

Keskkonnareostuse määratlus on selgitatud 1982. aasta seaduses nr 4, mis käsitleb keskkonnajuhtimise põhisätteid. Keskkonnareostus on elusolendite, ainete, energia ja või muude komponentide sattumine keskkonda ja/või keskkonnakorra muutumine inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Selle tulemusena väheneb keskkonna kvaliteet või ei funktsioneeri enam vastavalt tähistusele. Nagu eespool mainitud, võivad keskkonnareostuse põhjuseks olla looduskatastroofid või vastutustundetud inimesed. Loodusõnnetuste põhjustatud keskkonnareostuse näited on järgmised:

• Vulkaanipursete tolm
• Tuule poolt puhutud tolm ja mustus maapinnalt
• Prits meresoola
• Taimede orgaanilised heitmed

Samal ajal hõlmab inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostus:

• Kütteõli jääkpõlemine (BBM) sõidukist
• Tehase suits
• Meres kogunev prügi
• Tehasejäätmete äraviskamine jõkke
• Kasvuhoonegaaside heitkogused loomakasvatusest ja põllumajandusest

5 Keskkonnareostuse liigid

Keskkonnasaaste võib jagada viide suurde rühma, milleks on õhusaaste, pinnasereostus, veereostus, mürareostus ja valgusreostus.

1. Õhusaaste

Tehase aurudest tulenev õhusaaste Õhusaaste tekib kahjulike gaaside ja ainete hulga suurenemise tõttu õhus, mistõttu meie sissehingatav õhu kvaliteet halveneb. Nii et lisaks puhtale hapnikule kogunevad õhku jätkuvalt ka väidetavalt väikeses koguses gaasid, nagu süsinikmonooksiid, vääveldioksiid või lämmastikoksiidid. Suurlinnades elavate inimeste jaoks võib õhusaaste olla igapäevane toit. Taevas on selge, kuid paksu suitsu tõttu hall on tavaline vaatepilt. Kuigi sageli peetakse seda normaalseks, on õhusaaste tegelikult inimestele mitmest küljest väga kahjulik, sealhulgas tervisele. Õhusaaste suurendab inimese riski haigestuda mitmesugustesse haigustesse, näiteks:

• Valusad silmad
• Raske hingata
• Kopsuvähk

Loe ka:10 õhku puhastavat taime, mida saab kodus kasvatada

2. Mullareostus

Pinnase saastumine plastjäätmetega Mulla saastumine on tingitud prügi, jäätmete ja muude tööstusjäätmete viskamisest ilma asjakohaste protseduurideta maapinnale. Selle tulemusena on pinnas saastunud. Pinnase reostus võib tekkida siis, kui keegi viskab prügi aeda või metsa, avab naftakaevanduse või muudab maa jäätmekäitluskohaks. Kõigest, mis maapinnale visatakse, moodustavad suurima osa orgaanilisest ainest pärinevad jäätmed. Järgmised materjalid on kõige levinumad mullareostuse allikad.

• Paber ja papp: 26% kogujäätmetest
• Ülejäägid: 15%
• Järelejäänud rohi: 13%

Samal ajal on kõige mitteorgaanilisem allikas plastijäätmed (13% kogujäätmetest), millele järgneb kumm ja tekstiil 9,5% ja metallid 9%. Ülejäänud puit 6,2% kogujäätmetest, 4,4% klaas ja muud ained koguni 3%. Seega teame, et mullareostuse allikaid on tegelikult väga palju.

3. Veereostus

Veereostus on üks näide keskkonnareostusest.Veereostus on reostus, mis tekib ohtlikke kemikaale sisaldavate ainete või jäätmete, prügi ja muude esemete sattumisel vette, olgu see siis merre, jõkke, järvedesse või muudesse veekogudesse. Reostunud vesi näeb tavaliselt hägune ja haisev välja. Sel juhul saame loomulikult seda kergesti vältida. Kuid mitte harva on saastunud vesi ikka selge ja ilma igasuguse aroomita. See paneb meid olema ettevaatlikumad. Sest saastunud vee tarbimine võib isegi pikemas perspektiivis põhjustada mitmesuguseid haigusi. Tegelikult sureb iga päev umbes 4000 last saastatud vee tarbimise tõttu. Samuti võite haigestuda, kui sööte saastunud vees elavaid kalu. Loe ka:Nakkushaigused, mis võivad ilmneda määrdunud vee tõttu

4. Mürareostus

Mürasaaste võib olla põhjustatud sõidukite helisignaalidest Mürasaaste võib tekkida müra tõttu, ületades inimesele talutava läve. Helimüra mõõt arvutatakse detsibellide abil. Mürasaaste näidete hulka kuuluvad:

• Sõiduki signaalide liigne kasutamine
• Ehitusplatsi heli
• Lennukimüra lennujaamas
• Kõlari heli ei ole õiges kohas
• Tehase mootori müra

Kuigi mürasaaste on sageli alahinnatud, võib see tähelepanuta jätmisel põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, näiteks:

• Kuulmishäired
• Kõrge vererõhk
• Stress
• Kõnehäired

5. Valgusreostus

Valgusreostus muudab taevas oleva suitsu raskesti hajutavaks.Valgusreostus tekib tänapäevase tehnoloogia, näiteks lampide valguse tõttu, muutes päeva-öö tajumist elusolenditest, häirides seeläbi ökosüsteemi tasakaalu. Valgussaaste mõju loodusele on näiteks:

• Linnud säutsuvad ebatavalistel tundidel, sest öine eredas valguses on neid petta
• Loomadel on päevase ja öise graafiku muutumise tõttu raske toitu hankida
• Teadlastel on raskusi tähtede ja taeva liikumise nägemisega öösel
• Taimede kasvumustrite häired
• Suits taevas, mida on raskem hajutada

Inimestena ei vaja me tegelikult palju valgust. Loomulikult on valgustite kasutamine endiselt vajalik. Siiski on piiranguid, mida tuleb järgida. Lülitage tuled välja, kui päike veel paistab. Seda seetõttu, et elektri ja kütuse kasutamine öö lampidega valgustamiseks kulutab palju kütteõli, mis võib kaasa tuua muude saasteainete suurenemise. [[seotud artikkel]] Keskkonnareostus on meie tavaline probleem. Seega peame selle tõsiduse vältimiseks võtma mitmesuguseid meetmeid. Saame alustada kõige lihtsamatest asjadest nagu prügi asemele viskamine, plastijäätmete vähendamine kuni päevasel ajal tulede kustutamiseni. Keskkonnareostuse mõju tervisele edasiseks arutamiseks võite ka küsi otse arstilt SehatQ pere terviserakenduses. Laadige kohe alla aadressilt App Store ja Google Play.