4 kettaheite põhitehnikad ja mängureeglid

Kettaheide on kergejõustiklik spordiala, mida mängitakse ketast või ketast võimalikult kaugele visates ettenähtud ringis. Kettaviskamist ei saa teha juhuslikult. Selleks, et mängija sooritaks hea viske, tuleb valdada neli põhietappi.

Sellel spordialal võisteldakse regulaarselt erinevatel spordiüritustel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Järgmine selgitus kettaheite kohta, mida peate teadma.

Kettaheite põhitõed

Selleks, et ketast hästi visata, tuleb arvestada nelja põhitehnikaga, nimelt:

1. Ketta hoidmise tehnika

Plaadist kinni hoidmiseks asetage pöial plaadi pinnale ja ülejäänud neli sõrme plaadi servale. Nende nelja sõrme laius peaks olema ühtlane ja ülejäänud kettaid hoiavad paigal sõrmeotstele kõige lähemal olevad liigendid. Veendumaks, et hoiate ketast õigesti, tehke test, liigutades kätt pendli moodi edasi-tagasi. Kui ketas ei tule ära ka siis, kui sa sellest liiga tugevalt kinni ei haara, siis tegid suure tõenäosusega õige tehnika. Sest õige tehnika korral aitab ketta ringis tsentrifugaaljõud kettal paigal püsida.

2. Sihtimistehnika

Nüüd, kui saate ketast korralikult käes hoida, on aeg valmistuda oma viske sihtimiseks järgmisel viisil.
  • Hoidke oma keha püsti, vasak õlg sihtpunkti poole.
  • Sirutage jalad õlgade laiusele.
  • Asetage oma põlved kergelt kõverdatud
  • Hoidke ketast ees, peopesad allapoole.
  • Käsi, mis ei hoia plaati, hoiab plaati altpoolt, et vältida plaadi kukkumist.

3. Viskamise ettevalmistustehnika

Kui olete sihtimise lõpetanud, on aeg ketas visata. Enne viskamist teevad kettaheitjad tavaliselt kehapöördeid, samal ajal käsi poolteist korda õõtsutades. Seda vooru nimetatakse absorptsiooniks. Siin on, kuidas.
  • Keerake ketast hoidev käsi tagasi nii, et peopesa jääb allapoole.
  • Pärast seda, kui tagakiik on saavutanud maksimumpunkti, liigutage käsi tagasi ette.
  • Seda kiiku tehes soovitatakse teil puusasid pöörata ja parema jala abil keha suruda, et koguda maksimaalne jõud.

4. Kettaheite tehnika

Pärast spinninguga jõu kogumist on aeg ketast visata. Veenduge, et teie käed oleksid sihtmärgi suhtes õige nurga all, kui ketas haardest vabastatakse. Ketta haardest vabastamiseks peate plaati kergelt alla vajutama, nii et telg pöörleb ümber nimetissõrme. Mida stabiilsem on pöörete arv, seda stabiilsem on ketas visates.

Kettaheite reeglid

Kettaheite reeglid on tegelikult üsna lihtsad. Sportlased peavad heitma ketast nii kaugele kui võimalik, kui see ei välju ettenähtud ringist. Meeste arvus kaalub visatud ketas 22 cm läbimõõduga 2 kg. Samal ajal naiste numbris kaalub 18 cm läbimõõduga ketas 1 kg. Viskealaks kujuneva ringi läbimõõt on 2,5 meetrit. Viskete arvestamiseks peavad sportlased järgima järgmisi reegleid:
  • Kettaheites ei tohi sportlased ringist lahkuda. Võidab sportlane, kes viskab kõige kaugemale.
  • Sportlane ei tohi viskealast lahkuda enne, kui ketas on maandunud ja ta on väljakul komisjoni poolt märgistatud.

    Enne viskamist keerutavad sportlased enne ketta vabastamist tavaliselt poolteist korda.

Ühes matšis saab iga sportlane üldjuhul võimaluse visata 4-6 korda. Kui tegemist on viigiga, siis saab sportlane viskevõimaluse ja võitjana väljub see, kes suudab kõige kaugemale visata. Loe ka:Kuuliviskamise spordialadest põhitehnikatest reegliteni

Kettaheite ajalugu

Vanim kettaheiteüritus, mis kunagi registreeritud, oli 800 eKr. Siis aastal 708 eKr võisteldi kettaheites esmakordselt Kreekas spordivõistlusel, millest sai hiljem kaasaegsete olümpiamängude eelkäija. Märkme tegi Kreekast pärit poeet Homeros. Siis viiendal aastal eKr tegi Kreeka skulptor nimega Myron inimese kuju, mis meenutas ketast viskavat inimest. Sellest ajast alates on sellel spordialal alati võistelnud regulaarselt igal spordivõistlusel kui kergejõustikualana. Aga kettaheidet tohtisid tollal mängida vaid mehed. Siis 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel lubati seda spordiala esimest korda naistel harrastada. [[seotud artiklid]] Kettaheide on kergejõustiklik spordiala, mis võib loomulikult olla ka tervisele kasulik, kui seda regulaarselt teha. Õige põhitehnika valdamisel väheneb vigastuste oht seda tehes.