Üldiselt treenitakse lapsi rohkem paremat kätt kasutama. Lisaks paremale käele mitte vähe lapsi, kelle vasak käsi on domineerivam või kutsutakse vasakukäeliseks. Peale nende kahe tüübi on ka mõned lapsed, kes oskavad mõlemat kätt võrdselt hästi kasutada. Seda seisundit nimetatakse kahepoolseks.
Mis on kahekäeline?
Ambidextrous on mõiste inimeste rühma kohta, kes oskavad mõlemat kätt võrdselt kasutada erinevate ülesannete täitmiseks, nagu söömine, kirjutamine, tõstmine, joonistamine, hõõrumine ja muud. See on väga haruldane võime, tegelikult on seda võimet vaid 1 protsent kogu maakera inimkonnast. Kui laps kasutab kirjutamiseks tavaliselt paremat kätt, tunneb ta end tavaliselt kangeks, kui ta peab kirjutama vasaku käega. Teisest küljest, kui laps on vasakukäeline, on tal raske parema käega kirjutada. Kahepoolse käega lapsed saavad aga kasutada mõlemat kätt võrdselt, tundmata end kangeks. See oskus hõlbustab last teatud olukordades oluliselt. Kui lapse parem käsi on vigastatud, siis saab ta oma vasakut kätt korralikult asendada ja vastupidi. Üks kuulsamaid tegelasi, kellel see oskus on, on Leonardo da Vinci. Mis põhjustab lastel kahekäelisust, pole kindlalt teada. Seda võimet seostatakse aga sageli ajupoolkeradega (vasak pool ja parem pool). Uuringud näitavad, et inimestel, kes kalduvad loomulikult kasutama paremat kätt, on vasak aju domineerivam. Samal ajal on kahekäeliste inimeste puhul see, milline ajupool domineerivam on, vähem selge. Kahepoolsetel lastel on madalam intelligentsus?
Kuigi nad oskavad mõlemat kätt võrdselt hästi kasutada, on kahekäeliste võimetega lastel väidetavalt madalam intelligentsus kui lastel, kes domineerivad parema või vasaku käega. Kahepoolse käitumisega lapsed kipuvad olema kooskõlas pigem oma füüsiliste kui mõtlemisvõimetega. Kahepoolsed kipuvad silma spordis, kunstis ja muusikas. Seda seetõttu, et loovuse tase on üldiselt kõrgem kui läbi viidud IQ-testi tulemused. Londoni Imperial College'i ja teiste Euroopa institutsioonide teadlased hindasid ligi 8000 Soome last, kellest 87 olid kahekäelised. Uuringust selgus, et 7–8-aastastel kahekäelistel lastel oli kaks korda suurem tõenäosus raskusi keele ja matemaatikaga ning neil on koolis halvad tulemused. Kahepoolse käega lastel on kaks korda suurem tõenäosus sümptomite tekkeks Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (ADHD) või tähelepanupuudulikkuse häire ja hüperaktiivsus, kui nad jõuavad teismeeasse, mis on umbes 15 või 16 aastat. Isegi ADHD sümptomid võivad olla raskemad kui vasakukäelistel lastel. Hinnanguliselt mõjutab ADHD 3–9 protsenti kooliealistest lastest ja noorukitest. Kahepoolsed noorukid teatasid ka, et neil on keelega suuremaid raskusi kui parema- või vasakukäelised. Kuna aga kahekäelisus on haruldane haigus, piirdus uuring väikese rühmaga. Seetõttu ei tähenda uuringu tulemused, et kõigil kahekäelistel lastel on probleeme keele, matemaatika, koolitulemustega või ADHD-d. Samal ajal, kui teie lapsel on ADHD tunnused, nagu keskendumisraskused, hüperaktiivsus, impulsiivsus ja muud, pöörduge kindlasti arsti poole. Arst annab teie lapse probleemile parima suuna, et haigusseisundit saaks korralikult kontrollida. [[Seotud artikkel]] Kumma lapse käsi on domineerivam?
Enamikul lastest on igapäevaelus peen- ja jämedate motoorsete ülesannete täitmisel üks käsi domineerivam kui teine. Domineeriva käe määramisel mängivad rolli geneetika ja indiviidi aju. Mõned lapsed leiavad selle ka varakult, kus imikud arendavad ühe käe kasutamise oskusi 7-9 kuu vanuselt. 10-11 kuu vanuselt areneb neil järjekindlalt käte eelistus või domineeriv käeoskus. 18-24 kuu vanuselt hakkab lapse domineeriv käsi stabiliseeruma. Kuid mõned lapsed võivad 4-6-aastaselt isegi stabiliseeruda aeglasemalt. Kui laps hoiab midagi käes või õpib kirjutama, on näha, milline käsi on domineeriv. Üldiselt on laps paremakäeline, vasakukäeline (vasakukäeline) või kahekäeline. Kuigi see võib teie kõrva jaoks tunduda võõrana, võib mõnel lapsel esineda kahepoolset käitumist.