Kollatõbi võib liigitada üheks kõige kergemini äratuntavaks haigusseisundiks. Nagu nimigi viitab, iseloomustavad üldiselt kollatõbi (kollatõbi) on nahapiirkond ja haige silmavalged hakkavad kollaseks muutuma. Kollatõbi võib tekkida kõigil, sealhulgas vastsündinutel ja lastel. Kontuur, kollatõbi See on kahjutu ja paraneb iseenesest. Kuid mõnel juhul peab see haigus saama eriravi, et keha bilirubiini tase jõuaks kiiresti normaalseks. Selgemaks väljaselgitamiseks selgitame allpool välja imikute ja laste kollatõve põhjused ja sümptomid.
Imikute kollatõve sümptomid
Kollatõbi esineb sageli vastsündinutel, kuid see ei välista ka vanemaid lapsi. Imikute kollatõve tunnused ilmnevad näonaha ja beebi silmavalgete kollaseks muutumisest. Seejärel levib see kollane värv rinnale, kõhule, kätele ja jalgadele. Lisaks silma-, näo- ja kehavalgete kollasele värvusele kaasnevad imikute kollatõve sümptomitega ka muud sümptomid, näiteks:- Imikud tunduvad sageli unised
- Beebi tunneb end nõrgana
- Imikud on kiuslikud ja neid on raske rinnaga toita
- Beebi väljaheide on kahvatu
- Beebi uriin on tumedamat värvi
Imikute kollatõve riskifaktorid ja põhjused
Põhimõtteliselt on kollatõve põhjuseks kehas kõrge bilirubiini tase. Blibirubiin on jääkprodukt, mis tekib punaste vereliblede lagunemisel. Tavaliselt kahjustub bilirubiin maksas ja eritub väljaheitega. Kuid vähearenenud maks ei suuda bilirubiini filtreerida nii kiiresti kui see toodetakse, mille tulemuseks on liigne bilirubiin. Igal vastsündinul on veres "kollase" tase. Indoneesia Lastearstide Assotsiatsiooni (IDAI) andmetel on umbes 60% vastsündinutest, kellel on see kollatõbi. Imikute kollatõbi ilmneb tavaliselt kaks kuni neli päeva pärast sündi. See seisund taastub aga iseenesest, kui laps on kahenädalane. Vastsel lapsel loetakse kollatõbi, kui bilirubiini tase veres jõuab üle 5 mg/dl. Teatud vastsündinute seisundid võivad samuti suurendada kollatõve riski. Millised on ohud lapsele?- Enneaegne sünnitus, st lapsed, kes on sündinud, kui rasedusaeg on alla 37 nädala.
- Emapiima tarbimise puudumine (ASI). See tegur võib ilmneda seetõttu, et lapse esimestel päevadel on piima raske välja tulla.
- Ema ja lapse veregrupi erinevused, eriti O-veregrupiga emade ja A- või B-veregrupiga imikute puhul. Lisaks võivad teguriks olla ka ema ja lapse reesuse (Rh-positiivne või negatiivne) erinevused.
- Ebanormaalsused punalibledes, näiteks punased verelibled, mis hävivad kiiremini. See seisund suurendab kollatõve riski.
- Liiga palju punaseid vereliblesid (polütsüteemia) või suurte verevalumite olemasolu peas (tsefalohematoom).
Laste kollatõve sümptomid
Sarnaselt imikute kollatõve tunnustele võib ka lastel tekkida kollatõbi. Lisaks naha ja silmavalgete kollaseks muutumisele võivad laste kollatõve sümptomid hõlmata järgmist:- Sage kõrge palavik.
- Sageli tunneb end väsinuna.
- Naha sügelus.
- Suus on mõru maitse.
- Kahvatu väljaheide.
- Kiire kaalulangus.
- Tugev kõhuvalu.
- Lihased, mis tunduvad jäigad.
- Värisemine.
Laste kollatõve riski suurendavad tegurid
Imikute ja laste kollatõve põhjus on samuti sama, nimelt bilirubiini tase ületab normi. Imikute ja laste kollatõve riskifaktorid on aga kindlasti erinevad. Laste kollatõve riskitegurid on järgmised:- Ebapuhta toidu või joogi tarbimine. See on üks levinumaid laste kollatõve põhjuseid.
- Maksainfektsioon, mis põhjustab põletikku.
- Maksa või sapiteede kahjustus.
- Gilberti sündroom, mis häirib maksa normaalset toimimist.
- Hemolüütiline aneemia, mis põhjustab punaste vereliblede kiiret lagunemist.
- A-, B- või C-hepatiit, mis kahjustab maksafunktsiooni.
- Sirprakuline aneemia.