Lapsed, kes on laisad õppima, on vanemate jaoks väljakutse. Kui näete, et lapsed ei taha teha kodutöid või lugeda õpikuid, siis kindlasti paneb teid muretsema nende koolitulemuste pärast. Enne lapse noomimist tuleks aga esmalt välja selgitada, mis põhjustab lastes laiskust õppida. Ärge kiirustage last süüdistama, kui ta on laisk õppima. On mitmeid põhjuseid, miks lastele ei meeldi õppida.
Laiskade laste õppimise põhjused ekspertide sõnul
Teades põhjuseid, miks lapsed on laisad õppima, saavad lapsevanemad seda lastega arutada ning motiveerida lapsi koolitöid innukalt tegema ning koolis õpetajatele tähelepanu pöörama.
1. Sobimatu õppimisstiil
Ebasobivad õpistiilid võivad muuta lapsed õppimise laisaks ja muutuda koolis motiveerimatuks. Iga laps on ainulaadne ja tal on oma õppimisviis, lapse õpistiili äratundmine aitab lastel oma õppetunde paremini mõista. Vanemad peavad olema tundlikud, et näha, milline õppimisstiil on nende lapsele kõige sobivam. Laste õppimisstiilid jagunevad laias laastus nelja tüüpi, milleks on visuaalne, kuulmis-, lugemis- ja kirjutamisstiil ning kinesteetiline. Need neli õppimisstiili erinevad üksteisest ja moodustavad lastele iseloomulikud tunnused:
- Visuaalse õppimisstiiliga lapsedÕppetundidest on lihtsam aru saada nägemise järgi, näiteks kasutades pilte, illustratsioone, diagramme, videoid jne.
- Kuulmisõppestiiliga lapsed, on lihtsam häälega teavet jäädvustada. Seetõttu mäletavad kuulmisstiiliga lapsed kõneleva õpetaja tunde kiiresti.
- Lapsed, kellel on lugemis- ja kirjutamisstiilid, kergesti mõistetav ainest kirjalikult ja seda iseloomustab kalduvus teha märkmeid trükitud raamatutes või märkmetes.
- Kinesteetilise õpistiiliga lapsed, võtavad info kiiresti endasse nii, nagu seda tehakse või kombineeritakse praktiliste asjadega. Kinesteetilised õppimisstiilid muudavad lapsed õppimise jaoks õnnelikumaks, kui nad ainet vahetult praktiseerivad.
- Sobimatud õpistiilid raskendavad lastel tunnimaterjalist arusaamist ja muudavad lapsed õppimise laisaks.
2. Mittetoetav keskkond
Last ümbritsev keskkond on üks teguritest, millele vanemad sageli tähelepanu ei pööra. Ühes uuringus leiti, et positiivset kodukeskkonda seostati heade õppeedukusega. Ebasoodne kodukeskkond võib muuta lapsed kodus õppimiseks laisaks. Sarnaselt koolikeskkonnaga selgus uuringust, et koolikeskkond osales koguni 40% õpilaste õppeedukusest. Uuringus leiti ka, et õpilastel, kellel on piisavad kooliruumid, hea keskkond ja õpetajad, olid paremad õppeedukus kui koolides, kus on vähe võimalusi õppimist mittetoetava keskkonnaga ja kvalifikatsioonita õpetajatel. Vähe sellest, leiti ka, et piisavate ja kaasaegsete ruumidega koolid suutsid laste õppimist parandada. Lapsed, kes on laisad õppima, ei ole alati lapse süüd ja võivad vajada lihtsalt muutust ümbritsevas keskkonnas.
3. Kiusamine
Vanemad ja koolid peavad olema tundlikud, et näha, kas lastel on koolis probleeme, millest üks on
kiusamine . ajakirjas
Rahvusvahelised haridusuuringud ,
b ullying või kiusamine mõjutab negatiivselt lapse õpiedukust. Lapsed on laisad õppima, võib olla märk sellest, et lastel on
kiusamine . Vanemad peavad lapse seisundit jälgides olema tähelepanelikud, sest
kiusamine mitte ainult füüsiliselt ja verbaalselt, vaid ka sotsiaalmeedia kaudu või sõprade poolt tõrjutuna.
4. Probleemid õppeprotsessis
Lapsed, kes on õppimisega laisad, võivad olla tingitud laste probleemidest või õpihäiretest. Õppimishäired võivad muuta lapsed õppimiseks laisaks, kuna neil on raskusi pakutava teabe hõivamisel või mõistmisel. Mõned õpihäired, mida lapsed tavaliselt kogevad, on ADHD ja düsleksia. ADHD-ga lapsi iseloomustavad keskendumisraskused, impulsiivne käitumine ja hüperaktiivsus. Kuigi düsleksia on õppimishäire, mille tõttu lastel on raske lugeda. Düsleksia on põhjustatud lapse suutmatusest seostada hääldust sõnadega. Need kaks õpihäiret takistavad lapse õppimisprotsessi ja muudavad lapse loomulikult laisaks õppima.
5. Häired emotsioonides
Teine põhjus, miks lapsed on laisad õppima, võivad olla tingitud laste emotsioonidega seotud probleemidest, nagu liigne ärevus või depressioon. Liigne ärevus võib segada lapsi ülesannete, rühmatööde või esitluste tegemisel. Tuju mängib väga olulist rolli laste keskendumises, energias ja motivatsioonis. Depressioon langetab lapse tuju ja segab lapse õppeedukust. Depressiooni iseloomustab tavaliselt pikaajaline kurb meeleolu, enesevigastamise või enesetapumõtted, enesetapumõtted või enesevigastamise või enesetapukatse.
6. Unepuudus
Väljaande Parenting for Brain teatel võib unepuudus olla üks põhjusi, miks lapsed on õppimisega laisad. Kui lapsed ei saa öösel kvaliteetset und, võivad nad järgmisel päeval tunda väsimust ja seetõttu pole nad motiveeritud õppima. Veenduge, et teie laps saaks piisavalt magada ja puhata, et tal oleks õppimiseks energiat.
Kuidas tulla toime laiskade lastega, kes õpivad?
Vanemad saavad aidata lapsi motiveerida õppima. Siin on sammud, mille saate valida, et aidata oma lapsel avastada oma kirg õppimise vastu.
1. Ole lapsega kaasas
Lastega kaasas käies, et selgitada välja nende jaoks tõhus õpistiil, motiveeritakse lapsi ja vanematel on neid lihtsam suunata. Vanemad saavad alustada tunni teemast, mis lapsele meeldib.
2. Loo mugav õppeala
Ka kodune keskkond peab olema lastele õppimist soodustav ja toetav. Vanemad saavad lastele pakkuda kodus õppimiseks spetsiaalse ruumi või koha, kus on mugavad toolid ja lauad. Laste õpperuumid peavad olema mitte ainult mugavad, vaid ka mitte lähedal asjadele, mis võivad laste tähelepanu kõrvale juhtida, nagu mänguasjad, televiisor jne. Vanemad saavad varustada oma lapse õpperuumi piisava varustusega, nagu pliiatsid, raamaturiiulid jne.
3. Selgita välja lapse eesmärgid
Vanemad saavad oma lastega arutada, mida nad tulevikus teha tahavad. Lastele oma elueesmärkide teadvustamine ja neile nende eesmärkide saavutamiseks ette võetavate meetmete rääkimine võib suurendada laste motivatsiooni.
4. Selgitage lastele õppimise tähtsust
Vanemad saavad lastele selgitada, miks on koolis õppimine nende tuleviku jaoks oluline. Lastele rääkimine, miks õppimine on oluline, võib suurendada laste motivatsiooni.
5. Rõhutage pingutust tulemustele
Ärge kiidake oma last ainult siis, kui teie laps saavutab häid hindeid, vaid kiitke last ka siis, kui ta teeb selle tulemuse saavutamiseks erinevaid jõupingutusi. Hinda kõiki lapse pingutusi, et laps saaks oma eesmärgi saavutamise protsessist rõõmu tunda.
6. Kasvatage usaldust oma võimete vastu
Ka vanemad saavad aidata lastel oma võimeid realiseerida. Näiteks kui teie laps lahendab raske matemaatikaülesande, võite talle öelda, et ülesanne on raske ja kõik lapsed ei saa sellega hakkama.
7. Keskendu ühele käitumisele
Kui soovite oma lapse motivatsiooni tõsta, ei saa te tingimata tahta kõike muuta. Keskenduge ühele konkreetsele käitumisele, mida soovite muuta, näiteks soovite, et teie laps oleks rohkem motiveeritud lugema, ja ärge käskige lapsel teha muid asju, nagu näiteks loendamise õppimine või kodutööde lisamine.
8. Tee kingitusi
Pidev kingituste tegemine ei avalda positiivset mõju, kuid õigel ajal kingituste tegemine võib aidata tõsta laste motivatsiooni. Vanemad saavad oma lapsi väikeste sammude sooritamise eest premeerida. Näiteks lastele täiendava mänguaja andmine, kui laps koolitöö edukalt lõpetab.
9. Väldi laste liiga sagedast kritiseerimist
Vanemad võivad arvata, et last kritiseeritakse selleks, et laps oma viga mõistaks ja seda muuta. Tegelikult vähendab kriitika lapse enesekindlust. Selle asemel kiida last, kui lapsel midagi õnnestus. Näiteks ärge nuhelge last, et ta unustas asjad oma kohale tagasi panna, peaksite lapsele aitäh ütlema, kui laps ei unusta asju tagastada.
10. Ole hea eeskuju
Lapsed saavad kasutada oma vanemaid eeskujuna ja seega peate oma öeldut lastele rakendama. Kui vanemad tahavad, et nende lapsed oleksid motiveeritud, peavad vanemad näitama, kuidas nad pingutavad ja tunnevad siiski rõõmu tehtud pingutustest, kuigi saavutatavad eesmärgid ei saavutata täiuslikult.
11. Tea, millal konsulteerida
Kui põhjus, miks laps on laisk õppima, on tingitud emotsionaalsetest häiretest või probleemidest õppeprotsessis, peavad vanemad viima lapse psühholoogi ja arsti juurde uuringutele ja ravile. Laiskadest lastest ülesaamise võti on vanemlik tundlikkus ja vanemlik avatus ning mõistmine lastega privaatselt vestelda, et välja selgitada, mis tegelikult teeb lapsed õppima laisaks. Lastega rääkimine on oluline asi ja seda tuleb teha, eriti kui vanemad tunnevad, et nende laps kogeb
kiusamine või muud isiklikud probleemid koolis, mis sunnivad lapsi õppima laiskuma. Vanemate aktsepteerimine ja mõistmine oma lapse võimete ja eripära kohta võib aidata lastel tunda end õpingutes aktsepteerituna ja motiveerituna.
