Pole kahtlust, et inimloomus on keeruline asi, mitte ainult üks komponent. Sigmund Freud nimetas oma kuulsas psühhoanalüütilises teoorias inimloomuse elemente, mis koosnevad id-st, egost ja superegost. Need kolm elementi koos moodustavad inimese iseloomu. Lisaks mõjutavad kõik need elemendid indiviidi erinevate faaside kaudu. Vähe sellest, nende kolme elemendi mõjul tekkivad reaktsioonid on samuti erinevad.
ID, ego, superego äratundmine
Järgnevalt on üksikasjalikum selgitus selle kohta, kuidas need kolm elementi võivad eraldi töötada ja omavahel suhelda, nimelt:1. ID
Sigmund Freud nimetas id-d inimese kogu dünaamilise vaimse energia keskuseks.psüühiline energia). See on inimloomuse põhikomponent, mis on eksisteerinud sünnist saati maailmas. See aspekt on täiesti teadvuseta ja hõlmab primitiivset ja instinktiivset käitumist. Asjad, mis seda identiteeti liigutavad, on iha, soov ja vajadus. Kui neid asju kohe ei täideta, tekib viha ja ärevus. Näiteks kui kellelgi on nälg või janu, siis ta tahab kohe süüa ja juua. See id-element on inimese jaoks väga oluline juba sünnist saati, sest see tagab lapse vajaduste rahuldamise. Lihtsalt jälgige, kuidas laps nutab, kui ta tunneb end ebamugavalt või näljasena, ja rahunege siis uuesti, kui tema vajadused on täidetud. Sama ka lastega. Neid juhib endiselt täielikult id. Ükski põhjus ei saa takistada nende vajaduste täitmist. Väikestel lastel on võimatu paluda oodata lõunani, kui nad on hommikul näljased. Kuni te suureks kasvate, kuigi olete vana, põhineb see id-element ikkagi instinktil. Kuid mõtteviis paneb inimese käituma realistlikult ja sotsiaalselt vastuvõetavalt.2. Ego
Ego element on id edasiarendus. Egoga saab tekkivaid soove täita viisil, mis on reaalses maailmas vastuvõetav. Selle ego funktsioon on teadlikus, eelteadvuses ja alateadlikus mõttemustrites. See tähendab, et see element on reaalse maailmaga tegelemiseks väga oluline. Kui keegi teeb midagi ego arvestades, tähendab see, et mingi tegevuse plusse ja miinuseid arvutatakse. Nad ei pruugi suvaliselt teha seda, mida tahavad. Neid on erinevat tüüpi, alates sellise käitumise vältimisest, nagu näljasena teiste inimeste toidu söömata jätmine, kuni tegevuse edasilükkamiseni, kuni aeg ja koht on õiged. Näiteks kui tunnete keset tähtsat koosolekut nälga, paneb ego inimese suutma hoiduda koosolekult ootamatult lahkumast. Egoga suudab inimene süüa leida õigel ajal, nimelt kohtumise lõppedes. Veelgi enam, Freud võrdles ID-d hobusega, ego aga tema ratsanikuga. ID annab jõudu ja liikumisvõimet, ego aga suunab, kuhu hobune liigub. Ilma egota võib id ilma loogilise kaalutluseta kõikjal ringi rännata.3. Superego
Inimloomuse viimane komponent on superego. Selle saksa psühhoanalüütilise teooria rajaja sõnul ilmub superego umbes 5-aastaselt. Selle superego juur on vanemate ja keskkonna moraalsetes väärtustes. See on inimese viis mõelda õigest ja valest. Lisaks saab superegost inimese otsuste tegemise aluseks. Sellel superegol on kaks osa, nimelt:- teadlik (südametunnistus)
- ideaalne ego