Lapse arengupsühholoogia on üks enim uuritud psühholoogia harusid. See psühholoogiaharu keskendub laste käitumisele ja mõtteviisile, alates sellest ajast, kui nad on alles eos, kuni suureks saamiseni. Ilmselt ei käsitle varajase lapsepõlve arengupsühholoogia mitte ainult laste füüsilist kasvu, vaid ka nende vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. Seetõttu on teil kui lapsevanemal oluline seda mõista. 
Kuldsel ajastul kogevad lapsed parimat arengut. Varajase lapsepõlve arengu psühholoogias on viis valdkonda, mida vanemad peavad mõistma, et jälgida oma laste kasvu ja arengut sellel kuldajal. Viis valdkonda on areng, saavutused, käitumine, emotsioonid ja sotsialiseerimine. 
On lapsi, kellel on raskusi oma emotsioonide juhtimisega. Mõne lapse jaoks võib emotsioonide juhtimine olla väga raske. Eriti lastele, kes on temperamentsed. Lastepsühholoog aitab teil oma väikese emotsioonidega toime tulla, selgitades välja põhjuse. Seejärel otsib psühholoog strateegiaid ja aitab lapsel tundeid aktsepteerida ja mõista seost tema käitumisega. Käitumisprobleemid selles vanuses võivad olla ajutised ja on tavaliselt seotud stressirohke olukordadega. Nimetage seda õe-venna sünniks, vanemate lahutuseks või pereliikme surmaks. Lisaks võivad käitumisprobleemid esineda agressiivsete, destruktiivsete, vaenulike tegudena, mis ei vasta nende vanusele. Tavalised häirivad käitumishäired hõlmavad opositsiooniline trotslik häire (KUMMALINE), käitumishäire (CD), samuti Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (ADHD). Kõik kolm häiret põhjustavad sarnaseid sümptomeid ja võivad põhjustada meeleoluhäireid ja emotsionaalseid probleeme.
5 varajase lapsepõlve arengupsühholoogia valdkonda
Varajase lapsepõlve arengu psühholoogia vaatleb laste vaimset, käitumuslikku ja füüsilist arengut vanuses 0-8 aastat. Ka varajane lapsepõlv on sel perioodil saamas kuldaega või kuldajastu. Miks nimetatakse seda kuldajaks? Vanust 0-8 eluaastat peetakse laste kuldajastuks, sest just sel perioodil areneb Väike nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt kõige paremini.
Kuldsel ajastul kogevad lapsed parimat arengut. Varajase lapsepõlve arengu psühholoogias on viis valdkonda, mida vanemad peavad mõistma, et jälgida oma laste kasvu ja arengut sellel kuldajal. Viis valdkonda on areng, saavutused, käitumine, emotsioonid ja sotsialiseerimine. 1. Edusammud
Varajase lapsepõlve arengu psühholoogias on Väikese arengusse kaasatud kolm aspekti, nimelt füüsiline, kognitiivne (intellektuaalne) areng, aga ka sotsiaalne ja emotsionaalne. Siin on selgitus.Füüsiline areng:
See areng viitab muutustele, mis toimuvad lapse kehas. Tavaliselt toimuvad muutused stabiilselt ja etteaimatavalt. Selle lapse füüsiline areng hõlmab ka jämedat ja peenmotoorikat.Kognitiivne (intellektuaalne) areng:
Laste kognitiivne areng on teadmiste, sealhulgas keele, kujutlusvõime, arutlemise ja mõttemallide omandamise protsess.Sotsiaalne ja emotsionaalne areng:
Seda arengut seostatakse sageli laste kalduvusega teha tegevusi rühmades, näiteks mängida eakaaslastega.Selline tegevus on osa teie väikese lapse sotsiaalsest arengust. Samal ajal hõlmab tema emotsionaalne areng lapse tundeid ja seda, kuidas neid väljendada.
Hirm, usaldus, uhkus, huumor, enesekindlus, isegi sõprus on osa sotsiaal-emotsionaalsest arengust.
2. Saavutused
Saavutused või verstapostid on olulised aspektid mitmete varajases lapsepõlves toimunud arengute hindamisel. Näiteks kui laps ei saa 18-kuuselt kõndida, peaksid vanemad tema suhtes ettevaatlikud olema. Lapse arengusaavutusi on neli kategooriat, nimelt füüsilised, kognitiivsed (vaimsed), sotsiaalsed ja emotsionaalsed saavutused, samuti suhtlemine ja keel.- Füüsilised saavutused: sealhulgas peenmotoorika ja jämedate motoorsete oskuste arendamine
- Kognitiivne (vaimne) saavutus: laste võime mõelda, õppida ja probleeme lahendada
- Sotsiaalsed ja emotsionaalsed saavutused: laste oskus väljendada tundeid ja suhelda sotsiaalselt
- Suhtlemis- ja keelealased saavutused: suhtlemisoskuste arendamine verbaalselt ja mitteverbaalselt
3. Käitumine
Iga laps võib aeg-ajalt käituda ulakalt, mässumeelselt ja impulsiivselt käituda. Konflikt sinu kui lapsevanema ja võsukese vahel on lõpuks vältimatu, alates kaheaastasest eluaastast kuni teismeea saamiseni, kes soovib leida oma identiteeti ja teha uusi asju. Selline käitumine on normaalne ja on osa küpsemisprotsessist. Siiski on lapsi, kelle käitumist on raske kontrollida. Selles seisundis soovitatakse vanematel abi otsida psühholoogilt. Lastepsühholoogid saavad välja selgitada lapse käitumise algpõhjuse, mis on väljaspool temavanuste laste käitumise norme. Näiteks ajuhäired, geneetika, toitumisprobleemid, perekondlikud tingimused ja stress. Seejärel aitab lastepsühholoog probleemi lahendada.4. Emotsioonid
Laste emotsionaalne areng hõlmab nende võimet õppida emotsioone ja tundeid. Teatud emotsioonide või tunnete põhjuste mõistmine võib aidata lastel nendega toime tulla. See keeruline protsess algab lapsepõlves ja kestab kuni lapse suureks saamiseni. Esimesed emotsioonid, mis imikutes võivad ilmneda, on rõõm, viha, kurbus ja hirm. Lisaks suudab laps vanuse kasvades ära tunda ja väljendada häbi, üllatust, rõõmu, uhkust ja isegi väljendada empaatiat. Asjad, mis vallandavad lapse emotsionaalse reaktsiooni, võivad muutuda. Samamoodi sellega, kuidas lapsed sellega toime tulevad.
On lapsi, kellel on raskusi oma emotsioonide juhtimisega. Mõne lapse jaoks võib emotsioonide juhtimine olla väga raske. Eriti lastele, kes on temperamentsed. Lastepsühholoog aitab teil oma väikese emotsioonidega toime tulla, selgitades välja põhjuse. Seejärel otsib psühholoog strateegiaid ja aitab lapsel tundeid aktsepteerida ja mõista seost tema käitumisega. Käitumisprobleemid selles vanuses võivad olla ajutised ja on tavaliselt seotud stressirohke olukordadega. Nimetage seda õe-venna sünniks, vanemate lahutuseks või pereliikme surmaks. Lisaks võivad käitumisprobleemid esineda agressiivsete, destruktiivsete, vaenulike tegudena, mis ei vasta nende vanusele. Tavalised häirivad käitumishäired hõlmavad opositsiooniline trotslik häire (KUMMALINE), käitumishäire (CD), samuti Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (ADHD). Kõik kolm häiret põhjustavad sarnaseid sümptomeid ja võivad põhjustada meeleoluhäireid ja emotsionaalseid probleeme. 5. Sotsialiseerumine
Sotsiaalne areng on tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Sotsialiseerumisvõime võimaldab lastel teha positiivseid tegevusi koos pere, õpetajate ja koolisõprade ning ka naabritega. See protsess jätkub ja lapse varasest east saab oluline sotsialiseerumisperiood. Üks suhteid ja kõige olulisem lastele hea kogemuse pakkumiseks on suhe vanematega ja inimestega, kes nende eest esimest korda hoolitsesid. Selle suhte kvaliteet mõjutab Väikese sotsiaalset arengut tulevikus. Samal ajal õpivad lapsed eakaaslastega suhete kaudu algatama ja hoidma sotsiaalset suhtlust, lahendama konflikte, sealhulgas mängima kordamööda, tegema kompromisse ja isegi läbirääkimisi pidama. Sellises mängutegevuses kogevad lapsed ka mõistmise, tegevuse ja millegi tegemise eesmärgi koordineerimise protsessi. Selle kogemuse kaudu saavad lapsed arendada sõprussuhteid, mis võivad lõpuks tuua turvatunde peale pereliikmete. [[Seotud artikkel]]Laste arenguhäirete jälgimine
Laste kasvu ja arengu jälgimist ei saa teha ainult tervishoiuasutustes, nagu tervisekeskused, kliinikud ja haiglad, vaid ka lasteaedades (TK). Selles lasteaiakeskkonnas läbiviidud monitooringus osalesid õpetajad, lapsevanemad ja tervishoiutöötajad. Terviseministri 2014. aasta määruse nr 66 „Lapse kasvu-, arengu- ja arenguhäirete seire” alusel toimub arenguseire järgmiste sätetega:- 0-12 kuu vanuste laste jälgimine toimub iga 3 kuu järel
- Lastele vanuses 12 kuud kuni 72 kuud tehakse monitooringut iga 6 kuu järel