See on tsütoplasma määratlus ja selle funktsioonid inimese jaoks

Rakud on elusorganismide, sealhulgas inimkeha väikseim osa. Raku sees on rakuosad, millel on oma funktsioonid, millest üks on rakuplasma, mida nimetatakse ka tsütoplasmaks. Tsütoplasma on raku osa, mis on vedeliku kujul ja asub väljaspool tuuma (rakutuum). Suurema osa (80–85 protsenti) tsütoplasmas olevast vedelikust moodustab vesi, ülejäänud aga valgud (10–15 protsenti), lipiidid (2–4 protsenti), polüsahhariidid (1 protsenti) ja nukleiinhapped (1 protsenti). Tsütoplasma pindala piirdub plasmamembraani välisküljega, lipiidide kaksikkihiga ja tuumamembraani sisepinnaga. Enamikus tsütoloogilistes rakendustes on normaalsetel rakkudel homogeenne tsütoplasma koos aeg-ajalt graanulite või inklusioonidega.

Tsütoplasmaatiline funktsioon

Tsütoplasma põhiülesanne on toetada ja tagada selles paiknevate rakumolekulide ja organellide ohutus. Organellid ise on väikesed rakulised struktuurid tsütoplasmas, mis täidavad spetsiifilisi funktsioone prokarüootsetes rakkudes (bakterites) ja eukarüootsetes rakkudes (taimedel, loomadel ja inimestel). Lisaks täidab tsütoplasma raku vedela osana ka järgmisi rolle:
  • Aitab rakkudes ühendeid liigutada.
  • Ülejäänud raku ainevahetuse lahustamine.
  • Muutub rakus aktiivseks piirkonnaks protsessi nn oja tsütoplasma. See on tingitud soola olemasolust tsütoplasmas, nii et selles olev vedelik suudab juhtida elektrilisi signaale, et toetada raku tegevust väga hästi.
  • Geneetilise materjali transport. Tsütoplasma olemasoluga on tagatud, et geneetiline materjal on ohutu ja kahjustamata ka siis, kui need rakusisene põrkuvad.
Ilma tsütoplasmata kaotab rakk oma kuju ning kukub kokku ja lameneb. Ilma tsütoplasmata ei saa ka organellid raku sees hõljuda, häirides seega raku üldist jõudlust. [[Seotud artikkel]]

Tsütoplasmas leiduv raku osa

Tsütoplasmas on mitmeid olulisi organelle, mida tuleb hoida ohutuna, nimelt endoplasmaatiline retikulum, ribosoomid, Golgi aparaat, mitokondrid, lüsosoomid ja periksisoomid. Järgnevalt kirjeldatakse kõiki neid organellisid.

  • Endoplasmaatiline retiikulum (ER)

Mikroskoobiga vaadates on see tsütoplasma osa moodustatud mähise membraani kujul, mille eesmärk on toota rakule energiat. Endoplasmaatiline retikulum koosneb kahest tüübist, nimelt kare ER (pind on kaetud ribosoomidega) ja sile ER (ei ole ribosoomidega kaetud). Endoplasmaatilise retikulumi ülesanne on moodustada kudesid, varustada ER-i mööda ensüüme ja transportida erinevaid aineid. See on ka üks rakukomponente, mis on vajalikud fosfolipiidide, kolesterooli ja süsivesikute moodustamiseks.

  • Golgi aparaat

Golgi aparaat või kehad on kumera plaadi kujuga nagu kott ja nad on väga aktiivsed sekretoorsetes rakkudes, nagu kõhunääre ja süljenäärmed. See organell vastutab ER poolt toodetud ainete (tavaliselt valkude kujul) kandmise eest rakumembraanile.

  • Ribosoomid

See organell on graanuli kujul, mis koosneb ribonukleiinhape (RNA) ja valku ning täidab valgu sünteesi funktsiooni. Ribosoomid võivad tsütoplasmas vabalt liikuda või ER-i külge kinnituda, seejärel jaguneda ja moodustada erütroblastides hemoglobiini, millest saavad seejärel erütrotsüüdid.

  • Mitokondrid

Seda tsütoplasma osa võib pidada raku energiatehaseks, kuna see vastutab rasvade muundamise eest süsivesikuteks, et energia tekiks ATP kujul. Mitokondrites on ensüüme, mis on võimelised rakuhingamise käigus vabastama energiat toidu kujul, filtreerima toitainetest energiat ja andma raku kõikidele osadele vajalikke aineid.

  • lüsosoomid

Lüsosoomid on ovaalsete või ümmarguste kottide kujulised ja vooderdatud membraaniga. Lüsosoomid sisaldavad ensüüme, mis suudavad seedida fosfolipiide, lipiide ja valke ning toimida kahjustatud rakuorganellide lagundajatena.

  • Peroksisoomid

Peroksisoomid on suuruselt sarnased lüsosoomidega ja sisaldavad tavaliselt ühte või mitut oksüdatsioonireaktsioonis osalevat ensüümi vesinikperoksiidi (H2O2) tootmiseks. Peroksisoomide abil kasutatakse vesinikperoksiidi muudeks oksüdatsioonireaktsioonideks või lagundatakse veeks ja hapnikuks. Selle organelli üks ülesandeid tsütoplasmas on pikkade rasvhapete oksüdeerimine lühemateks. Pärast lühendamist kantakse rasvhapped mitokondritesse täielikuks oksüdatsiooniks. Inimese maksa- ja neerurakkudes toimivad peroksisoomid ka mitmesuguste verre sattuvate toksiliste molekulide, näiteks alkoholi, detoksifitseerimiseks. Need on mitmed tsütoplasma ja selle anatoomiaga seotud selgitused. Loodetavasti on see selgitus kasulik neile, kes seda loevad.