Haiguslugu on termin, mis sageli ilmub siis, kui keegi tervishoiuasutuses konsulteerib. Haiguslugusid vajavad tavaliselt arstid või nendega seotud meditsiinitöötajad, et saada üksikasjalikku teavet patsiendi haigusloo kohta. Olemasolevate andmete põhjal saab arst kindlaks teha, milline jälgimine on patsiendile õige. Patsiendil on aga õigus teada ka dokumendis loetletud asjadest. Kogu haigusloos sisalduval teabel on oma kasutusotstarve. 
Ultraheli on üks haigusloo salvestistest, lühidalt öeldes on haiguslood meditsiinitöötajate poolt patsientidele pakutava teenuseinfoga seotud dokumentatsioonid aruannete, märkmete ja salvestiste kujul. Haigusloo sisuna kasutatavaid andmeid kasutatakse tervise hoidmiseks ja patsiendi raviks. Lisaks on haigusloo sisu funktsioon kasulik ka õiguskaitse ja meditsiinidistsipliini ning meditsiinieetika jõustamise tõendamiseks. Haiguslugusid saab kasutada ka õppe-, teadus- ja tervishoiueelarve rahastamise otstarbel. Teatud piirkondade või isegi kogu Indoneesia terviseseisundi statistika väljaselgitamiseks võib võrdlusandmetena kasutada ka haiguslugusid. [[Seotud artikkel]] 
Patsiendi uuringute tulemustest haiguslugude registreerimine Tervishoiuministeeriumi avaldatud haigusloo ja terviseteabe õppematerjalide (RMIK) kohaselt saab haiguslugudes üksikasjalikku teavet täita, hankides patsientidelt kahte tüüpi andmeid, nimelt kliinilisi andmeid. andmed ja haldusandmed. Need on patsiendi kliinilised andmed, mis tuleb haiguslugu täita: 
Meditsiinilised dokumendid saadakse iga kord, kui meditsiinitöötajad nendega tegelevad 
Ametivõimud peavad hoidma meditsiinilisi dokumente konfidentsiaalsena. See on tegelikult reguleeritud 2008. aasta Permenkese artikli 269 artikli 10 lõikega 2, nimelt saab institutsioonide päringuteks avada teavet isiku, diagnoosi, haigusloo, läbivaatuse ajaloo ja patsiendi haigusloo kohta. asutused seadusesätete alusel -kutse. Kohapeal on aga faktid teistsugused. Indoneesia haiglate liit (PERSI) tuvastas, et BPJS-i nõuete tõendajad küsisid operatsiooniaruannete, anesteesiaaruannete, täiendavate läbivaatuste aruannete ja nii edasi koopiaid. Tegelikult vajab käendaja tegelikult ainult andmeid selle kohta, kui palju see teatud haigusperioodi eest maksma läheb. Nende kulude üksikasjad on saadaval meditsiiniliste dokumentide ja teenuse tõendite kaudu. [[Seotud artikkel]]
Haigusloo määratlus
Haiguslugu on dokument, mis sisaldab patsiendi haiguslugu. See teave ei hõlma aga kogu selle sisu. Vastavalt terviseministri (Permenkese) 2008. aasta määrusele nr 269 haiguslugude kohta on haiguslood toimikud, mis sisaldavad märkmeid patsiendi isiku kohta, samuti uuringute, ravi, toimingute ja muude teenuste ajaloo dokumente. patsientidele. Viidatud dokumendid viitavad teatud arstide, hambaarstide ja/või tervishoiutöötajate dokumentidele, toetavatele tulemuste aruannetele, igapäevastele vaatlus- ja raviandmetele ning kõikidele salvestistele, olgu siis radioloogiliste fotode, kujutiste kujul ( pildistamine ) ja elektrodiagnostika salvestisi.
Ultraheli on üks haigusloo salvestistest, lühidalt öeldes on haiguslood meditsiinitöötajate poolt patsientidele pakutava teenuseinfoga seotud dokumentatsioonid aruannete, märkmete ja salvestiste kujul. Haigusloo sisuna kasutatavaid andmeid kasutatakse tervise hoidmiseks ja patsiendi raviks. Lisaks on haigusloo sisu funktsioon kasulik ka õiguskaitse ja meditsiinidistsipliini ning meditsiinieetika jõustamise tõendamiseks. Haiguslugusid saab kasutada ka õppe-, teadus- ja tervishoiueelarve rahastamise otstarbel. Teatud piirkondade või isegi kogu Indoneesia terviseseisundi statistika väljaselgitamiseks võib võrdlusandmetena kasutada ka haiguslugusid. [[Seotud artikkel]] Täitke haiguslugu
Haigusloo sisu on teave asjade kohta, mille saavad meditsiinitöötajad patsiendi läbivaatusest. Siiski on üksikasjalik teave, mis valatakse haiguslugu.
Patsiendi uuringute tulemustest haiguslugude registreerimine Tervishoiuministeeriumi avaldatud haigusloo ja terviseteabe õppematerjalide (RMIK) kohaselt saab haiguslugudes üksikasjalikku teavet täita, hankides patsientidelt kahte tüüpi andmeid, nimelt kliinilisi andmeid. andmed ja haldusandmed. Need on patsiendi kliinilised andmed, mis tuleb haiguslugu täita: - Patsiendi identiteet.
- Toimingu kuupäev ja kellaaeg.
- Anamneesi tulemused, vähemalt kaebuste ja anamneesi kohta.
- Füüsilise läbivaatuse ja meditsiinilise abi tulemused.
- Diagnoos.
- Majandamiskava.
- Patsiendile antud ravi.
- Muu toetav teave.
- Täisnimi.
- Tervisekaardi number ja muud identifitseerimisnumbrid.
- Täielik aadress.
- Sünnikuupäev, -kuu, -aasta ja -linn.
- Sugu.
- Perekonnaseis.
- Lähima perekonna nimi ja aadress, kellega saab ühendust võtta.
- Patsiendi vastuvõtus registreerimise kuupäev ja kellaaeg.
- Tervishoiuasutuse nimi ja muu tunnus.
- Ambulatoorsete patsientide tervisekaardid.
- Statsionaarsete patsientide tervisekaardid.
- Erakorralise meditsiini osakonna tervisekaardid.
- Katastroofiolukorras patsientide tervisekaardid.
- Eriarsti või hambaarsti teenuste tervisekaardid.
Meditsiinilised dokumendid saadakse iga kord, kui meditsiinitöötajad nendega tegelevad Kas patsientidel peab olema oma haiguslugu?
2008. aasta haiguslugude Permenkese numbri 269 alusel kuuluvad haiguslugude failid tervishoiuasutustele, kus patsiente vastu võetakse ja ravitakse. Patsiendid pääsevad siiski ligi ja saavad omada meditsiiniliste dokumentide sisu. Erinevalt haiglale kuuluvast haigusloo toimikust on patsiendi haigusloo sisu kokkuvõtte kujul. Patsientidel võib olla tervisekaardi kokkuvõte märkmete kujul. Failide paljundamise teeb patsient ise. Samas võib toimikust koopia saada ka õigustatud patsiendi perekond ja patsiendi poolt volitatud või kirjalikul nõusolekul isik.Meditsiiniliste andmete konfidentsiaalsus
Meditsiinilised dokumendid on konfidentsiaalsed dokumendid. See tähendab, et ainult tervishoiuasutused ja nendega seotud patsiendid saavad selles sisalduvat teavet omada ja sellele juurde pääseda. Kogu teave patsiendi isiku, diagnoosi, haigusloo, uuringu ja ravi ajaloo kohta on konfidentsiaalne. Loomulikult vastutavad selle saladuse hoidmise eest kõik tervishoiutöötajad, juhid ja tervishoiuasutuste juhid. Siiski on üks põhjus, mis muudab haigusloo teabe teistele osapooltele kättesaadavaks. Kõige levinum põhjus on see, et haiguslugudele on juurdepääs sotsiaalkindlustusametile (BPJS Kesehatan) esitatavate nõuete jaoks.
Ametivõimud peavad hoidma meditsiinilisi dokumente konfidentsiaalsena. See on tegelikult reguleeritud 2008. aasta Permenkese artikli 269 artikli 10 lõikega 2, nimelt saab institutsioonide päringuteks avada teavet isiku, diagnoosi, haigusloo, läbivaatuse ajaloo ja patsiendi haigusloo kohta. asutused seadusesätete alusel -kutse. Kohapeal on aga faktid teistsugused. Indoneesia haiglate liit (PERSI) tuvastas, et BPJS-i nõuete tõendajad küsisid operatsiooniaruannete, anesteesiaaruannete, täiendavate läbivaatuste aruannete ja nii edasi koopiaid. Tegelikult vajab käendaja tegelikult ainult andmeid selle kohta, kui palju see teatud haigusperioodi eest maksma läheb. Nende kulude üksikasjad on saadaval meditsiiniliste dokumentide ja teenuse tõendite kaudu. [[Seotud artikkel]]