Elusolendite käitumuslikud kohandused ja näited

Iga elusolend peab teatud keskkonnas ellujäämiseks oma instinktide osana oma käitumises kohandama. Inimeste puhul ei pruugi te neid käitumuslikke kohandusi isegi märgata. Kuid taimede ja loomade puhul võib neid kohandusi täheldada. Käitumusliku kohanemise all mõeldakse tegevusi, mida teevad elusolendid, olgu need siis inimesed, loomad või taimed, et nad sellest maailmast välja ei sureks. Elusolendite kohanemisvõime antakse enamasti edasi põlvest põlve, kuid seda saab õppida ka kogemuse põhjal uusi nippe õppides.

Inimeste käitumuslikud kohanemised

6-kuune beebi hakkab teiste inimestega suhtlema Hollandis viidi läbi uuring, et uurida inimeste kohanemist kultuuriga ja selle mõju käitumisele. Neid kohandusi võib lastel täheldada järgmiselt.

1. 6 kuud vana

6 kuu vanuselt suhtleb imik esemete ja teiste inimestega, sealhulgas teiste imikutega, diaadiliselt. Düaadilise suhtluse all mõeldakse suhtlusvormi näost näkku olukordades.

2. Vanus umbes 9-12 kuud

Hakkab tegelema triaadilise interaktsiooniga. Näiteks interaktsioonid, mis hõlmavad samaaegselt lapsi, täiskasvanuid ja muid üksusi väljaspool neid kahte, millele mõlemad tähelepanu pööravad, näiteks teatud objektid. Selles etapis hakkab beebi pilk järgima midagi, millele täiskasvanud tähelepanu juhivad. Imikud on juba võimelised jäljendama või matkima teiste käitumist.

3. Vanus 1 aasta

1-aastaselt hakkavad lapsed leidma sarnasusi oma tähelepanus ja käitumises objekti suhtes ning seda mõjutavad mitmed tingimused. Just selles vanuses esile kerkinud käitumisviisid näitavad, et lapsed mõistavad juba paremini teisi inimesi.

4. Vanus 18 kuud

Uuring viidi läbi 18-kuuste lastega, kes jälgisid täiskasvanuid midagi tegemas, kuid ebaõnnestusid. Isegi kui tegevus ebaõnnestub, saab laps juba järeldada toimingut, mida täiskasvanu tegelikult teha tahab. [[Seotud artikkel]]

2 Loomade käitumusliku kohanemise tüübid

Elusolendite endi käitumuslikud kohandused jagunevad kahte tüüpi, nimelt need, mis esinevad looduslikult, ja need, mis on õpitud.

• Loomulik (instinkt):

  Loomade või taimede instinktiivselt tehtud kohandused, näiteks võime talveunne jääda, rännata või võrke keerutada.

• Õppinud:

  Need käitumiskohandused peab loom ise õppima, näiteks toidu otsimine, peavarju leidmine ja pesade tegemine.

Näited loomade käitumise kohanemisest

Lindude ränne on näide loomade käitumise kohanemisest. Vähesed loomad kohandavad käitumist, et teatud tingimustes ellu jääda, näiteks:

1. Linnud ja karud

Talve lähenedes rändavad teatud tüüpi linnud soojematesse kohtadesse, et ellu jääda ja süüa. Rännet aga ei vii läbi teised loomad, näiteks karud, kes eelistavad kohaneda külma keskkonnaga väga kaua magades.

2. Kameeleon

Kameeleonid kohandavad käitumist, muutes kehavärvi, et sarnaneda kohaga, kus nad ahvenad. Seda tehakse nii, et vaenlane ei saaks seda kergesti tuvastada ja kavaldada üle teisi loomi, kellest saavad tema saagiks.

3. Skorpion, kalmaar, seepia ja kaheksajalg

Need loomad kaitsevad end, eemaldades oma kehast vedelikke. Skorpionid kaitsevad end nõeladega, kalmaar, seepia ja kaheksajalad aga paiskavad vette vedelikku nagu tinti.

4. Teod ja pangoliinid

Tigudel on kõva ja tugev soomusvesti, mida nimetatakse kestaks. Ohtu tundes pistab tigu oma keha koore sisse. Samal ajal on pangoliinidel ka kõva ja paks väliskest. Kui pangoliin tunneb end ohustatuna, keerab ta end kokku, et teda ei ähvardaks keskkonda varitsevad ohud.

5. Sisalik

Kas olete kunagi näinud, kuidas sisaliku saba põgenemisel ära murdub? See oli näide tema käitumise kohanemisest vaenlase petmiseks. Sisaliku saba kasvab hiljem tagasi.

6. Siil

Ellujäämiseks kasutatakse siili jäikaid ja teravaid ogasid. Kui siilid tunnevad end ohustatuna, arendavad nad enesekaitseks oma selgroogu.

7. Walang sangit

Walang sangit on putukas, kes istub lehtedel toitu otsides. Kui ta tunneb end ohustatuna, eritab ta kehast ebameeldivat lõhna, lootes vaenlast petta, et temast ei saaks saagiks.

8. Prussakad, tuhkrud, mardikad, mittemürgised maod

Kas teadsite, et need loomad teesklevad surnut, kui vaenlane neid ründab? Jah, prussakad, tuhkrud, mardikad ja mürkmaod teevad seda käitumusliku kohanemisena, et vaenlast petta. [[Seotud artikkel]]

Taimede käitumuslikud kohanemised

Rooside okkad on selle taime kohanemisvorm.Mitte ainult loomad, vaid ka taimed kohandavad käitumist. Järgmine on taimede ja nende kohanduste loend:

1. Tiikpuu

See tiikpuu, mida kasutatakse laialdaselt puiduna, heidab kuiva hooaja jooksul mõned lehed maha. See käitumuslik kohanemine viiakse läbi aurustumise vähendamiseks, kuna nad saavad vähem vett väljaspool vihmaperioodi.

2. Salak, roosid ja häbelik tütar

Salaki taimedel, roosidel ja häbelikutel tütardel on teatud taimeosadel okkad. Need okkad on kasulikud enesekaitseks vaenlaste eest.

3. Pangka puud, kummipuud ja frangipani lilled

Need taimeliigid kohandavad oma käitumist mahla vabastamisega. See mahl võib kleepuda seda häirivate loomade kehadele, nii et nad ei söö taimeosi.

4. Duriani vili

Duriani nahal on väga teravad okkad, kuna see toimib enesekaitsevahendina vaenlaste eest. Kas olete märganud seda kohanduste sarja elusolendites?