Teatejooks ehk pidevjooks on üks jooksualadest kergejõustikuvõistlustel, mis viiakse läbi võistkondlikult ja iga võistkonna jooksja peab läbima teatud distantsi enne, kui annab sidekepi enda ees olevale meeskonnakaaslasele. Seda protsessi korratakse mitu korda, kuni meeskonna viimane jooksja jõuab finišisse. Sellel spordialal kasutatavat võidusõidukeppi tuntakse teatepulgana või batoonina. Teatejooksud peetakse tavaliselt kahes jooksus, nimelt 4x100 m ja 4x400 m. Sellel spordialal saab aga peale lühimaajooksu võistelda ka keskmisel ja pikal distantsil, olenevalt võistluse korraldajast. Vahedistantsideks on teatejooksul 4x800 m ja 4x1500 m. Kui pikkadel distantsidel võisteldakse maratoni teatejooksus 42 195 km distantsil, kus osaleb 6 jooksjat võistkonna kohta.
Teatejooksu ajalugu
Arvatakse, et asteegid, inkad ja maiad harrastasid teatejooksu esmakordselt praeguse Mehhiko aladel. Nad teevad seda jooksmisel eesmärgiga edastada uudiseid ühest kohast teise. Lisaks on teatejooksude ajaloos kirjas ka kreeklased, kes tegid sama asja, kuid teisel eesmärgil, nimelt esivanemate kummardamise vormina ja püha tule edasiandmiseks uutele kolooniatele. Sellest loost pärinebki olümpiatule teatejooksu ehk tõrviku traditsioon. Kaasaegne teatejooks peeti esmakordselt 1912. aastal Rootsis Stockholmis toimunud suveolümpiamängude ajal. Toona võistlesid meeste 4x100 m ja 4x400 m numbrid. Siis võisteldi 1928. aastal esimest korda naiste 4x100 m jooksus, naiste 4x400 m jooksus aga 1972. aastal.Teatejooksu tehnika
See üks jooksusport algab üldiselt kükistardist. Pärast seda, kui esimene jooksja hakkab tähejoonelt lahkuma, tuleb aga peale kiiruse arvestada ka muude asjadega, nimelt kepi andmise ja kättesaamise tehnikaga ning selle vahetamise protsessiga. Järgmine on täielik teatejooksu tehnika.1. Nupu liigutamise tehnika
Järgnev on teatejooksus tuntud teatepulga vastuvõtmise ja andmise tehnika:• Nägemise teel (visuaalselt) teatepulga liigutamise tehnika
Jooksja, kes kepi saab, teeb seda sörkides, samal ajal pöörates pead, et vaadata eelmise jooksja antud keppi. Sellise pulga vastuvõtmine toimub tavaliselt 4 x 400 meetri kaugusel.• Kepi liigutamise tehnika mittenägemise järgi (mittevisuaalne)
Jooksja, kes saab kepi, teeb seda jooksmisega, ilma et ta vaataks kätte saadavat keppi. 4 x 100 meetri teatejooksus kasutatakse tavaliselt kepi kättesaamise viisi ilma vaatamata. Lisaks saab teatepulga andmist ja vastuvõtmist jagada ka vastavalt selle andmise suunale järgmiselt:• Pulkade altpoolt andmise ja vastuvõtmise tehnika
Seda tehnikat tehakse tavaliselt siis, kui jooksja kannab keppi vasakus käes. Saaja valmistub, võttes pulga kätte peopesaga allapoole. Enne taktikepi andmist kõigutab keppi kandev jooksja seda tagant ettepoole ja annab altpoolt, kingisaaja peopesa poole suunatud suunas.• Pulkade ülevalt andmise ja vastuvõtmise tehnika
Selle tehnika puhul on kingisaaja peopesa ülespoole ja teatepulga andja asetab teatepulga saaja peopesa poole. Teatejooksus aktsepteeritakse vasaku käega kantavaid keppe ka vasaku käega ja vastupidi.2. Relee jooksja asend
Teades teatejooksus keppide vahetamise põhitehnikat, peate nüüd mõistma ka jooksjate asendit matši ajal. Kuna ametlike võistluste jooksurada on üldiselt ovaalne või tömpide otstega ristkülikukujuline, on neli jooksjat järgmises asendis.- Kurvis rajaga esimese stardiala 1. jooksja
- 2. jooksja teises stardialas sirgjoonega
- 3. jooksja kolmandas stardialas rajaga ümber nurga
- 4. jooksja neljandas stardialas sirgjoonega ja lõpetab finišijoonel.
- Esimene jooksja: 5 km
- Teine jooksja: 10 km
- Kolmas jooksja: 5 km
- Neljas jooksja: 10 km
- Viies jooksja: 5 km
- Kuues jooksja: 7195 km
Relee reeglid
Siin on mõned teatevõistluste reeglid, mida tuleb järgida.• Pulkade vahetamise reeglid
Keppide vahetus tuleb teha selleks ette nähtud vahetustsoonis. Tsooni pikkus on 20 meetrit laiusega 1,20 meetrit. Kui toimub 4x100 m teatejooks, siis kepivahetuse tsoon on pikem, sest seal on lisaks 10 meetrit eelala. Eeltsoon on ala, kus jooksjad saavad kiirust üles võtta, oodates, millal taga jooksjad teatepulga annavad.• Jooksja asend
Mängu ajal ei tohi ükski jooksja oma radadelt lahkuda, kuigi on lõpetanud teatepulga üleandmise järgmisele jooksjale. Kui möödasõidu ajal kepp kukub, peab selle maha kukkunud jooksja selle üles võtma. Teatejooksus peab esimene jooksja jooksma oma radadel kuni esimese kurvini. Vahepeal võib teine jooksja siseneda siserajale, seejärel ootavad kolmas ja neljas jooksja vahetusalas järjestikku vastavalt ühest võistkonnast jooksjate saabumisele.Diskvalifitseerimine teatesõidus
Teatevõistlusel on mitu asja, mis võivad põhjustada mängija diskvalifitseerimise, näiteks:- Nupp või nupp puudu
- Teatekepi andmine ja vastuvõtmine ei ole reeglitekohane
- Teinud käivitusvea rohkem kui korra
- Vastasest vabanemine ebasportlikult
- Jooksmisel vastase möödasõidu takistamine
- Üldiselt ei järgi mängureegleid hästi
Releejooksu rajatised ja infrastruktuur
Teatejooksu tegemiseks on vajalikud rajatised ja infrastruktuur tegelikult lihtsad. Siin on, mida peate ette valmistama. • Jooksujalatsid ja jooksuriided• Jooksurada või rada
• Baton alias kurikas, millel on järgmised omadused ja suurused:
- Puidust või metallist pulgad
- Silindriline
- Pikkus 28-30 cm
- Silindri ümbermõõt 12-30 cm
- Kaal mitte üle 50 grammi