Hüpermetroopia on seisund, kui inimesel on raskusi lähedal asuvate objektide nägemisega, kuid kaugel asuvate objektide nägemisega pole probleeme. Hüpermetroopiat tuntakse ka kui kaugnägelikkust. Hüpermetroopiat võivad tavaliselt kogeda eakad. See aga ei tähenda, et lühinägelikkust võib kogeda ainult see vanuserühm. Põhjuseks on see, et lastel võib hüpermetroopia tekkida ka noores eas. Hüpermetroopia põhjuseks on see, et silma sarvkest või lääts ei ole tasane ega sile. Selle tulemusena toimub valguse ebaregulaarne paindumine silma võrkkesta suunas. Peate teadma, et võrkkesta ja silmaläätse ülesanne on painutada valgust võrkkestale, nii et vaadeldav objekt saab fokusseerida võrkkesta ühte punkti. Kui aga valgus paindub ebakorrapäraselt võrkkestale, ei keskendu valgus võrkkestale ideaalselt. Hüpermetroopial on mitu kraadi, olenevalt silma võimest keskenduda lähedastele objektidele. Hüpermetroopia all kannatajad kogevad häiret, mis sunnib silmalihaseid rohkem töötama, et nad suudaksid näha selgeid objekte. See põhjustab siis kaugnägelikkuse sümptomeid. [[Seotud artikkel]]
Hüpermetroopia sümptomid
- Peavalu või peapööritus pikemal lugemisel või arvutisse vaatamisel
- Silmad tunnevad väsimust
- Raske keskenduda või keskenduda lähedal asuvatele objektidele
- Pärast tegevusi, mis nõuavad keskendumist lähivaatlusele, näiteks lugemine, on kerge väsimust või peapööritust tunda.
Kui teil tekivad prillide või kontaktläätsede kasutamisel endiselt sümptomid, peaksite konsulteerima silmaarstiga, et saada abi muul viisil, nagu LASEK, PRK või LASIK.
Hüpermetroopiat põhjustavad tegurid
Võib tekkida hüpermetroopia ehk kaugnägelikkus, valguse silma sattumisel jääb see võrkkesta taha. Tavalistes silmatingimustes langeb see valgus otse silma võrkkestale. Hüpermetroopiaga silmamuna suurus on tavaliselt lühem kui tavaline suurus. Seda hüpermetroopilist seisundit on endiselt sageli raske lühinägelikkusest eristada, kuna mõlemal on sarnased omadused, nimelt raskused silma lähedal asuvate objektide nägemisega. Silmauuring võib aidata tuvastada hüpermetroopiat. Tavaliselt tilgutab arst silma laiendamiseks vedelikku, et silma sisemust oleks lihtsam uurida. Arst kasutab teie silmade uurimiseks ka mitmesuguseid instrumente ja läätsi.
Kuidas toime tulla hüpermetroopiaga
Hüpermetroopiast ülesaamiseks tuleb silma siseneva valguse suund õigesse kohta muuta. Selle eesmärgi saavutamiseks on mitu võimalust, näiteks prillide, kontaktläätsede ja kirurgia kasutamine.
1. Prillid
Kõige tavalisem katse hüpermetroopia raviks on prillide kasutamine. Kaugnägelikkuse raviks kasutatavatel prillidel on läätsed, mis on otstest paksemad kui keskelt või mida nimetatakse kumerläätsedeks. See objektiiv suudab teravustada täpselt, kuna valguskiired langevad võrkkestale.
2. Kontaktläätsed
Nagu prillide puhul, kohandatakse ka kasutatavad kontaktläätsed vastavalt nägemise seisundile. Kuid kuna nad tunduvad kerged ja nähtamatud, eelistavad mõned inimesed kasutada kontaktläätsi prillide asemel.
3. LASIK operatsioon
Kaugnägelikkuse raviks võib kasutada ka laser-in situ keratektoomiat või LASIK-i. LASIK on operatsioon, mis kasutab sarvkesta muutmiseks laserit ja on kõige sagedamini kasutatav protseduur.
4. LASEK operatsioon
LASEK tähistab Laser Epithelial Keratomileusis. See operatsioon kasutab laserit, et eemaldada natuke sarvkesta kudet ja asetada see ümber. See operatsioon võib muuta silma sarvkesta kuju.
5. Fotorefraktiivne operatsioon
See kirurgiline protseduur on peaaegu sarnane LASEK-iga, välja arvatud see protseduur, eemaldatakse silmamuna epiteelikiht. Selle tulemusena kasvab kiht ise, järgides sarvkesta kõverat kuju, mis on laseriga reguleeritud. [[Seotud artikkel]]
SehatQ märkmed
Hüpermetroopia ravimiseks peate konsulteerima silmaarstiga ja aitama määrata teie silmahaigusele kõige sobivama ravi.