Jooks on kergejõustik, mis jaguneb veel mitmeks numbriks, nagu lühike, keskmine, pikamaajooks, teatejooks ja tõkkejooks. Jooksuvõistlused ulatuvad tuhandete aastate taha mitmes tsivilisatsioonis, sealhulgas Vana-Kreekas. Praegu on jooksmine üks populaarsemaid spordialasid, mida paljud inimesed armastavad. Siin on erinevaid fakte jooksmise kohta, mida saab kuulata.
Jooksmise määratlus
Jooks on kiire tempoga harjutus, mille sooritamisel tekib keha kalduvus hõljuda, sest maas on korraga ainult üks jalg. See spordiala on üks populaarsemaid kergejõustikualasid.Jooksmise ajalugu
Ametlikke jooksuvõistlusi on läbi viidud tuhandeid aastaid ja ammu. Seda tegevust peetakse sageli osana religioossetest rituaalidest, sealhulgas siis, kui see esmakordselt võeti spordialana Vana-Kreeka olümpiamängudel aastal 776 eKr. Kaasaegse jooksuspordi areng sai alguse 1800. aastatel Inglismaal. 1860. aastal toimus riigis esimene amatööride jooksuvõistlus. 1896. aastal peeti samal üritusel esimesed kaasaegsed olümpiamängud ja jooksmisest sai ametlikult rahvusvaheliselt võideldav spordiala. Seejärel moodustasid 1913. aastal 16 riigi esindajad Rahvusvahelise Kergejõustikuharrastuste Föderatsiooni (IAAF). Siiani on IAAF endiselt jõus ja see on organisatsioon, mis koostab üle maailma jooksmise standardreegleid.Jooksu spordirajatised ja -varustus
Ametlikul jooksuvõistlusel tuleb kasutada mitut rajatist ja infrastruktuuri, olenevalt sooritatava jooksu arvust. Aga üldiselt on järgmised mõned, mis peavad olema igas jooksumatšis.• Lood
Igas matšis kasutatav jooksurada võib olla erineva suurusega. Samas on tingimuseks, et raja üldlaius ei tohi olla väiksem kui 9,76 meetrit. Rada on jagatud kaheksaks rajaks ja iga raja minimaalne pindala on 1,22 meetrit.Rajal peab olema stardijoon ja 5 cm laiuse valge joonega tähistatud finišijoon.
• Käivitusplokk
Käivitusplokk või starditala on tugi, mida jooksja startides kasutab.• Pole lõpetama
Poolakas lõpetama valmistatud tugevast materjalist ja värvitud valgeks kõrgusega 1,4 meetrit, laiusega 8 cm ja paksusega 2 cm. Selle teibaga sõidetakse tavaliselt 30 cm äärerajast.• Tool lõpetama
Tool lõpetama kasutatakse elukohana inimestele, kes tegutsevad taimeritena.• Stopper
Stopper Jooksuvõistlustel kasutatakse tavaliselt rohkem kui ühte. Sprindis näiteks stopper kasutatakse kolme jooksjat, et ajaarvestust saaks täpsemalt teha.• Kaamera
Koos tehnika arenguga on nüüd iga jooksurada tavaliselt varustatud kaameraga, mis salvestab osalejate liikumist stardijoonest finišini. See kaamera on kasulik nii matši analüüsimiseks, kui on rikkumine, kui ka tõendiks, mis tugevdab komitee otsust võistluse võitja kohta.• Jooksukingad
Jalatsid raja jaoks, erinevad kui asfaltteel jooksmisel kasutatavad kingad. Jooksurajajalatsitel on all teravad nõelad, et saaks rajale paremini pihta.• Jooksuriided
Iga jooksja riided on varustatud numbrite ja muude tunnustega, nagu organisatsiooni sümbol, sponsorid või riigilipp.• Relv alustada
Stardirelvi kasutatakse matši alguse tähistamiseks.Jooksu spordinumber
Matšide arvu jooksus võib jagada viieks järgmiselt:1. Lühimaajooks
Lühimaajooks on jooksuala, kus võisteldakse 100 m, 200 m ja 400 m distantsidel. Seda jooksusporti võib nimetada ka sprindijooksuks. Lühimaajooksu võistlus suurvõistlustel viiakse läbi 4 etapis, milleks on esimene voor, teine voor, poolfinaal ja finaalvoor.2. Keskmaajooks
Keskmaajooks jaguneb kaheks distantsiks, nimelt 800 m ja 1500 m. 800 m jooksus alustavad jooksjad võistlust kükistardiga, 1500 m jooksus aga seisustardist.3. Pikamaajooks
Pikamaajooksuvõistlustel võisteldakse distantsidel, mille pikkus on üle 5000 meetri. Tihtipeale võisteldakse jooksudistantsidel 5000 meetrit, 10 000 meetrit ja 42 195 meetrit maratoni. 5000m ja 10000m pikkustel distantsidel saab võistelda nii staadionil rajal kui ka maanteel. Vahepeal sõidetakse maratoni üldiselt maanteel.4. Teatejooks
Teatejooks ehk pidevjooks on jooksuvõistluse number, mis viiakse läbi võistkondlikult ja iga võistkonna mängija peab läbima teatud distantsi, enne kui annab jooksu ühenduskepi (teatekepi) enda ees olevale meeskonnakaaslasele. Ametlikel võistlustel on ühes võistkonnas võistlevate teatevõistluste arv tavaliselt 4 inimest. Tihti võisteldakse teatejooksudes 4 x 100 meetrit ja 4 x 400 meetrit. See tähendab, et iga inimene võistkonnas peab jooksma 100 või 400 meetrit, enne kui jõuab lõpuks järgmisel positsioonil oleva meeskonnakaaslase juurde ja annab teatepulga jooksu jätkamiseks.5. Eesmärgi jooksmine
Tõkkejooks on jooksunumber, mis sooritatakse finišisse jõudmiseks hüpates üle eesmärgi või takistuse. Võisteldakse kolmel distantsil: naiste 100 m, meeste 110 m ning naiste ja meeste numbrid 400 m. Igas mängunumbris kasutatav värava kõrgus on erinev. 100 m jooksus on kasutatav värava kõrgus 0,84 m ja 110 m 1,067 m. Naiste 400 m distantsil kasutatakse värava kõrgust 0,762 m ja meestel 0,914 m. [[Seotud artikkel]]Jooksmise kasu tervisele
Jooksmist saab lisaks professionaalsele tegemisele teha ka iga päev olemasoleva varustusega. Regulaarsest tervisest jooksmisest on palju kasu, näiteks:- Tugevdada luid
- Aidake kaalust alla võtta
- Tugevdada lihaseid
- Hea südamele
- Vähendage insuldi riski
- Vähiriski vähendamine
- Parandage unekvaliteeti ja meeleolu
- Neuroloogiliste haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekkeriski vähendamine