Protistid on elusolendid, kes ei kuulu loomade, taimede, seente ja inimeste rühma. Sellel organismil on mitut tüüpi. Mõned neist on kasulikud kogu eluks, mõned on inimestele kahjulikud, kuna võivad olla haiguste tekke põhjuseks. Kuningriigi protistid jagunevad veel kolme suurde rühma, nimelt loomataolised protistid ehk algloomad, seentelaadsed protistid ja taime- või vetikataolised protistid. Need elusolendid võivad elada merevees, magevees või parasiteerida teistel elusolenditel.
Protistide üldised omadused
Igal protisti tüübil on oma eripärad. Kuid üldiselt on protistide tunnuseid, mida saab teada, näiteks:- Hingamine toimub aeroobselt või anaeroobselt
- Mõned on autotroofid ja mõned on heterotroofid
- Üldiselt üherakuline, kuigi mõned neist on mitmerakulised, näiteks merevetikad
- Need on eukarüootsed elusolendid, kuna neil on juba tuumamembraan
- Võib paljuneda nii seksuaalselt kui ka mittesuguliselt
- Elage vabalt või sümbioosis
Protistide klassifikatsioon
Kuningriigi protistid jagunevad kolmeks, nimelt looma-, taime- ja seenelaadseteks protistideks. Igal protisti tüübil on erinev struktuur.1. Loomalaadsed protistid
Loomalaadsed protistid on need, mida me nimetame algloomadeks. Algloomad võivad liikuda sama aktiivselt kui loomad ja paljuneda seksuaalselt või aseksuaalselt. Alljärgnevalt on toodud loomataoliste protistide omadused täies mahus.- See on üherakuline protist, mille suurus on umbes 10-200 m
- Enamik neist on heterotroofid ja neil on liikuvus
- Ei oma rakuseina
- Võib leida vabas elus või parasiidina teistele organismidele
- Paljunemine võib toimuda seksuaalselt või aseksuaalselt
• risopoodid (Sarcodina)
Risopoodid on algloomad, kes liiguvad pseudopoodide (pseudopodia) abil. Seda tüüpi protistid on heterotroofid ja saavad toitu teiste organismide, näiteks ripslaste või üherakuliste vetikate, süües. Risjalgsed võivad vabalt elada magevees, merevees või vesises ja niiskes pinnases. Seda tüüpi protistid võivad elada ka parasiitidena, mis põhjustavad haigusi organismides, milles nad elavad. Risopoodide näideteks on amööb, aktinopood ja foraminifera.• lipikud (Zoomastigophora)
Flagellaadid on algloomad, kes liiguvad lippude või piitsasulgede abil. Need organismid elavad enamasti parasiitidena inimeste ja loomade kehas. Samas kui väike osa neist elab vabalt mere- või magevees. Flagellaadid on näiteks Trypanosoma evansi, Trypanosoma cruzi, Giardia lamblia, Leishmania donovani ja Leishmania tropica.• ripslased (Ciliophora)
Ripslased on algloomad, kes liiguvad ripsmete või vibreerivate karvade abil. Olemasolevad ripsmed katavad ühtlaselt kogu ripsmete pinna. Lisaks liikumisele kaasaaitamisele kasutatakse ripsmeid ka toidu sisestamiseks ripsmete kehasse. Ripslaste kuju on igal liigil väga erinev. Ripslaste näidete hulka kuuluvad Paramecium, Bursaria, Didinium, Coleps, Acineto, Stylonichia ja Vorticella.• Sporozoa (Apicomplexa)
Eosloomad on algloomad, millel puudub liikuvus. Need organismid võivad aga liikuda ühest kohast teise peremehe vereringe kaudu, kelle peal nad elavad. Sporozoad elavad täielikult parasiitidena inimestel ja loomadel, näiteks lindudel ja hiirtel. Seda tüüpi algloomad sisenevad peremeesorganismi vahendajate kaudu, näiteks Plasmodium, mis võib sattuda inimkehasse sääsehammustuste kaudu.2. Taimelaadsed protistid
Mõned taimetaolised protistid on üherakulised ja mõned mitmerakulised. Üherakulisi taimesarnaseid protiste nimetatakse fütoplanktoniks, mitmerakulisi aga vetikateks või vetikateks. Üldiselt jagunevad taimetaolised protistid seitsmeks, nimelt:• Euglenophyta
Euglenphyta on ainuraksed organismid, millel on kokkutõmbuvad vakuoolilipud, valgust püüdvad stigmad ja kloroplastid. Need organismid võivad elada heterotroofides või autotroofides ja paljuneda aseksuaalselt binaarse lõhustumise teel.• Chrysophyta
Chrysophyta nimetatakse sageli kuldpruunvetikateks, mis elavad enamasti magevees. Nendel organismidel on fotosünteesi pigmendid klorofüll A, klorofüll C, ksantofüllid ja karoteen pigmendid. Selle taimesarnase protisti näide on Dinobryon.• Bacillariophyta
Bacilliariophyta on samade fotosünteetiliste pigmendikomponentidega kui krüsofüütil ja neid võib leida nii magevees kui ka merevees. Seda tüüpi taimesarnaseid protiste tuntakse ka diatomina. Erinevalt teistest haigusi vallandavatest protistidest saab ränivetikat kasutada mitmesuguste kasulike asjade jaoks, näiteks vee kvaliteedi indikaatorina ja fossiilide vanuse indikaatorina. Bacilliariophyta näidete hulka kuuluvad Triceratium pentacrinus, Arachnoidiscus ehrenbergi ja Trinaria regina.• Pyrrophyta
Pyrrophyta'l on kaks piitsataolist lipukest, seetõttu nimetatakse neid sageli dinoflagellaatideks. Need organismid elavad üldiselt merevees. Näiteks on Ceratium sp. Sellel taimesarnasel protistil on roheline klorofüll, mis on kaetud punase pigmendiga. Öösel nähakse teda vees sinakasrohelist valgust kiirgamas.• Rhodophyta
Rhodophyta on punavetikad, mis näevad välja nagu hargnenud varrega taimed. Need protistid toetavad korallriffide elu ja neid kasutatakse sageli pudingi ja jäätise koostisosana.• Phaeophyta
Phaeophyta nimetatakse pruunvetikateks ja neil on ainult ksantofülli pigmendid. Neid vetikaid kasutatakse tavaliselt toidu koostisosadena, väetisena ja kosmeetikatoodete valmistamisel.• Chlorophyta
Viimane taimesarnaste protisti tüüp on klorofüta ehk rohevetikas. Enamasti elab ta planktonina, märjas pinnases, lumes või moodustab sümbioosi teiste organismidega.3. Seenelaadsed protistid
Seenelaadsetel protistidel on järgmised omadused:- Eukarüootne
- Ei sisalda klorofülli
- Võib tekitada eoseid
- Heterotroofne